Võilill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot lisas: ur:ککروندا |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund
| seisundi_süsteem
| seisundi_ref
| pilt
| pildi_seletus
| pildi_laius
| riik
| hõimkond
| klass
| selts
| sugukond
| triibus
| perekond
| perekonna_autor = [[Alexandre Henri Gabriel de Cassini|Cass.]]
}}
[[Pilt:White-Dandelions.jpg|pisi|Valge võilill]]▼
'''Võilill''' (''Taraxacum'') on [[taimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[korvõielised|korvõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. ▼
[[Pilt:Taraxacum-01.jpg|pisi|Äraõitsenud võililled]]
▲'''Võilill''' (''Taraxacum'') on [[
Perekonna [[tüüpliik]] on [[harilik võilill]], mis kasvab ka Eestis.
Perekond on taksonoomiliselt väga keerukas. Mõned botaanikud eraldavad selles 34 [[liik (bioloogia)|liiki]] ja umbes 2000 [[alamliik]]i, aga mõned botaanikud määratlevad perekonda kitsamana, aktsepteerides üksnes umbes 60 alamliiki.
▲Pilt:White-Dandelions.jpg
Nad kasvavad põhiliselt [[Euraasia]] [[parasvööde|parasvöötmes]]. Kaks liiki, harilik võilill ja ''T. erythrospermum'', on [[umbrohi|umbrohuna]] levinud kogu maailmas, välja arvatud [[Antarktika]] ja kõrgmäestikud, kus üldse taimkate puudub. Paljud võililleliigid on [[pioneerliik|pioneerliigid]], mis levivad [[tuul]]ega ja suudavad hõivata uusi maa-alasid. Sel moel on nad levinud kõikjale maailmas.
Tavaliselt on võililled [[peajuur]]ega [[kaheaastane taim|kahe-]] või [[püsik|mitmeaastased]] taimed. Nende [[leht|lehed]] on 5–25 cm pikad, terve või hõlmalise servaga ja tulevad peajuure maapinnale jõudmise kohast rosetina välja. Vars on jäme, heleroheline, silindrikujkuline, paljas ja sile ning sisaldab valget [[piimmahl]]a. Juhtub, et peajuure otsa kasvab rohkem kui üks vars. Piimmahl on kibe ja määrib käsi, tõmbudes kuivades mustaks, kuid ei ole mürgine. Neil on [[korvõisik]], mis on tavaliselt [[kollane]] või [[oranž]], mõnel liigil osalt [[valge]]. Õisik koosneb paljudest pisitillukestest üksikõitest. Päeval on õisik lahti, öösel kinni. Õisikut ümbritsevad [[kandeleht|kandelehed]], mida vahel ekslikult [[tuppleht]]edeks peetakse. Kandelehti on kahesuguseid: sisemised on seni, kuni [[seemnis]]ed valmivad, ülespoole suunatud ja pärast pöörduvad allapoole, välimised on kogu aeg allapoole suunatud.
{{commons|Category:Taraxacum|Võilill}}▼
Paljud võililleliigid suudavad paljuneda mittesuguliselt [[apomiksis]]e kaudu, kus seemned arenevad [[viljastamine|viljastamata]] [[õis|õies]]. Selle tulemusel tekkivad tütartaimed on emastaimega geneetiliselt identsed.
Pärast õitsemist kukuvad [[kroonleht|kroonlehed]] ja [[tolmukas|tolmukad]] ära, kandelehed painduvad tagasi ja valminud kerakujuline ehmespall avaneb täielikult. Võilille vili on seemnis, mille küljes on kerge [[pappus]], mis tuulega lendu läheb. Pappused on moondunud tupplehed. Pappus ja seemnis on omavahel ühendatud pika kidaga, mis muundub kergesti. Kui ehmeste peale puhuda, siis seemnised vabanevad ja lendavad minema. Pärast seemniste valmimist kuivab võilille õisik paari päevaga ära, siis kuivab ära vars, alustades ülemisest otsast. Lõpuks taandarenevad ka lehed. Talve elab võilill üle juurika kujul pinnases.
Võilille juurestik ulatub üsna sügavale ning koosneb jämedast peajuurest ja peenikestest kõrvaljuurtest. Juurestik ei ole pinnases kõvasti kinni: kui taimest sikutada, tuleb suurem osa juurestikust pinnasest välja.
Võilille väliskuju sõltub väga palju kasvutingimustest. Tehti katse, kus võilillejuur lõigati kaheks. Üks istutati hõredasse metsa ja sellest kasvas eriti kõrge varrega lill. Teine istutati kõrgele mägedesse ja sellest kasvas lühikese, maadligi varrega lill.
Võilill on [[meetaim]]. Võilillemesi on kuldkollane, paks, tugeva [[lõhn]]a ja terava [[maitse]]ga.
Juba iidsetel aegadel on võililli toiduks tarvitatud. Noortel lehtedel ei ole kibedat maitset ning sellepärast saab neist teha [[salat]]eid ja [[supp]]e, õitest tehakse [[moos]]i ja [[vein]]i. Juure[[tõmmis]] tervendab ja tugevdab [[maks]]a ning tõstab isu.
Kahe võililleliigi, ''T. koksaghyz'' ja ''T. hybernum'' juurikad sisaldavad looduslikku [[kautšuk]]it. Minevikus on neid isegi kautšuki saamiseks kultiveeritud. Tänapäeval arutatakse võililledest kautšuki tootmist jälle.
Võililled on ilusad. Mitut liiki, sealhulgas harilikku võilille, kasvatatakse kohati [[ilutaim]]ena ja aretatud on ka [[kultivar]]e.
== Toitainesisaldus ==
Võilill sisaldab mitmesuguseid [[toitaine]]id. 100 g tooreid võilillelehti sisaldab 45 kcal (199 kJ) [[energia]]t, 9,20 g [[süsivesik]]uid, 0,71 g [[suhkur|suhkrut]], 3,5 g [[kiudaine]]id, 0,70 g [[rasv]]a, sealhulgas 0,170 g [[küllastunud rasv]]a, 2,70 g [[valk]]u ja 85,60 g [[vesi|vett]].
Vitamiinidest leidub seal 508 μg [[A-vitamiin]]i, 5,854 mg [[β-karoteen]]i, 190 μg [[tiamiin]]i, 260 μg [[riboflaviin]]i, 806 μg [[niatsiin]]i, 84 μg [[pantoteenhape]]t, 251 μg [[B6-vitamiin]]i, 27 μg [[foolhape]]t, 35,0 mg [[C-vitamiin]]i, 3,44 mg [[E-vitamiin]]i ja 778,4 μg [[K-vitamiin]]i. Need kogused moodustavad täiskasvanud inimese päevasest vajadusest A-vitamiini, β-karoteeni ja C-vitamiini osas pisut üle poole, teiste vitamiinide osas alla veerandi, aga K-vitamiini osas koguni 741%.
[[Mineraalaine]]test sisaldab 100 g tooreid võilillelehti 397 mg [[kaalium]]i, 187 mg [[kaltsium]]i, 76 mg [[naatrium]]i, 36 mg [[magneesium]]i, 3,10 mg [[raud]]a, 0,41 mg [[tsink]]i ja 0,342 mg [[mangaan]]i. Täiskasvanud inimese päevasest vajadusest moodustavad need kogused raua osas veerandi, kaltsiumi osas viiendiku ja mangaani osas kuuendiku, teiste nimetatute osas kümnendiku või vähem.
[[Kategooria:Korvõielised]]
| |||