Statistikaamet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
lisandusi
14. rida:
Esimesed statistilised ülestähendused Eesti ala kohta ulatuvad 13. sajandi teise poolde, mil koostatud [[Taani hindamisraamat]] ([[Liber Census Daniae]]) sisaldab täpseid andmeid [[Põhja-Eesti]] põllumajandusliku maakasutuse kohta.
 
10. mail [[1863]] asutati [[Eestimaa Kubermangu Statistikakomitee]], mis korraldas Eestis ka kaks esimest [[rahvaloendus]]t: [[1871]]. aastal Tallinnas ja [[1881]]. aastal kogu Eestis. Kubermangu statistikakomitee lõpetas tegevuse [[1917]]. aastal.
 
1. märtsil [[1921]] asutati [[Riigi Statistika Keskbüroo]], mis allus riigisekretärile. Põhimõttelisi küsimusi arutas [[Riigi Statistika Nõukogu]], mille esimees oli riigisekretär ja esimehe asetäitja RSK direktor. Nii [[Tallinn]]as kui ka [[Tartu]]s töötas statistikabüroo, mitmel [[maavalitsuse]]l oli statistiline ametkond. Peale selle tegutses valdades umbes tuhat põllumajanduskorrespondenti. Keskbürood juhtis selle asutamisest kuni [[1940]]. aastani [[Albert Pullerits]], algul juhataja ja hiljem direktori ametis.
 
1922. aastal alustas ilmumist kuukiri Eesti Statistika. 1939. aastani avaldati 10–12 numbrit aastas (1926. aastal erandina 16 numbrit), 1940. aastal 6, 1942. aastal 10 ning 1943. aastal 5 numbrit. Uuesti ilmus kuukiri alles aastatel 1992–2008, 2009 muudeti see kvartalikirjaks. 1925 ja 1928 ilmus ka kolm statistilist albumit.
Nõukogude okupatsiooni alguses asutati [[ENSV]] Rahvakomissaride Nõukogu 1940. aasta 25. oktoobri määrusega Riikliku Plaanikomisjoni juurde Riiklik Arvestusvalitsus, mis peagi muudeti ENSV Statistika Valitsuseks, hiljem Statistika Keskvalitsuseks, mis allus Nõukogude Liidu Statistika Keskvalitsusele.
 
Nõukogude okupatsiooni alguses asutati [[ENSV]] Rahvakomissaride Nõukogu 1940. aasta 25. oktoobri määrusega [[Riiklik Plaanikomisjon|Riikliku PlaanikomisjoniPlaanikomisjon]]i juurde Riiklik Arvestusvalitsus, mis peagi muudeti ENSV Statistika Valitsuseks, hiljem Statistika Keskvalitsuseks, mis allus Nõukogude Liidu Statistika Keskvalitsusele.
Kuni 1990. aastani oli [[Eesti NSV]] Riiklik Statistikakomitee Nõukogude Liidu statistikasüsteemi osa, kuid perestroika tingimustes oli Moskva kontroll 1989. aastaks oluliselt vähenenud ja hakati arendama iseseisvat Eesti statistikasüsteemi. Aastal 1990 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu statistikaseaduse, mis oli esimene sellelaadne õigusakt tollases NSV Liidus. Samal aastal aastal nimetati Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee ümber Eesti NSV Riiklikuks Statistikaametiks.
 
1. septembrist [[1941]] kuni [[1944]]. aasta septembrini korraldas Eesti statistikat [[Eesti Statistika Valitsus]], mille direktor oli varasem Riigi Statistika Keskbüroo direktor Albert Pullerits.
 
Kuni 1990. aastani oli [[Eesti NSV]] Riiklik Statistikakomitee Nõukogude Liidu statistikasüsteemi osa, kuid [[perestroika]] tingimustes oli Moskva kontroll 1989. aastaks oluliselt vähenenud ja hakati arendama iseseisvat Eesti statistikasüsteemi. Aastal 1990 võttis [[ENSV Ülemnõukogu]] vastu statistikaseaduse, mis oli esimene sellelaadne õigusakt tollases NSV Liidus. Samal aastal aastal nimetati Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee ümber Eesti NSV Riiklikuks Statistikaametiks.
 
Pärast Eesti taasiseseisvumist aastal [[1991]] alustati riikliku statistikasüsteemi ümberkujundamist vastavalt iseseisva riigi vajadustele. Selleks toimus Statistikaametis [[1993]]. aastal põhjalik administratiivne reform.
 
AAstatelAastatel 1991–2004 oli ameti peadirektor [[Rein Veetõusme]].
 
== Välislingid ==
* [http://www.stat.ee/ Statistikaameti veebileht]
 
* [http://www.stathot.ee/seadustekogu/ski-4-5.html Riigi Statistika StatistikaametiKeskbüroo veebilehtseadus]
* [http://www.epl.ee/artikkel/461519 Statistikaamet pani rahvastikustatistika maailmakaardile], EPL, 10. märts 2009
*[http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-4-5.html Riigi Statistika Keskbüroo seadus]
*[http://www.epl.ee/artikkel/461519 Statistikaamet pani rahvastikustatistika maailmakaardile], EPL, 10. märts 2009
 
[[Kategooria:Eesti riigiametid]]