Erinevus lehekülje "Hävituspataljonid" redaktsioonide vahel

1. Tallinna hävituspataljoni 150-meheline üksus korraldas 27. juulil [[Kuressaare]] ja linna ümbruse elanike küüditamist, [[Kergu]] külas tapeti kohapeal viis meest, põletati maha [[Uduvere]] küla. [[Märjamaa]]l ja [[Valgu]]s korraldatud haarangutes tabatud kohalikud elanikud lasti kohtuotsuseta maha.{{lisa viide}}
 
Hävituspataljoni liikmed osalesid koos NKVD Eriosakonna liikmetega Põhja-Eestis 31. juulil 1941 [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[ERNA (luuregrupp)|ERNA luuregrupi]] vastu peetud [[Kautla lahing]]us. Pärast lahingut mõrvati Kautla talus julmalt seitse inimest, kellest osa heideti elusalt tulle. Mõrvatute hulgas tunti riideräbalate järgi hiljem ära neli isikut: Kautla talu perepoeg Johannes Lindeman, sama talu teenija Ida Hallorav ja samal päeval talus viibinud Oskar Mallani ning Johannes Ummus. Ülejäänute söestunud säilmeid ei suudetud identifitseerida. Mõrvatuid kahtlustati, et pererahvas pidas sidet Kautla rabas paiknevate metsavendadega<ref>Vello Helk , [http://kultuur.elu.ee/ke501_suvesoda.htm 1941. aasta Suvesõja ajalugu], [[Kultuur ja Elu]], 3/2010</ref>, ilmselt olid mõned mõrvatuist Kautla rabalaagris paiknevad metsavennad.{{lisa viide}}
 
[[9. august]]il [[1941]] tapsid hävituspataljonlased [[Rägavere vald|Rägavere vallas]] [[Uljaste (Rägavere)|Uljaste]]l 10 tsiviilelanikku.{{lisa viide}}
 
Hävituspataljonide riismetest moodustati 1941. aasta augustis Narva töölispolk, mille ülemaks sai kapten K. Gontšarov ja komissariks Igor Tšernov. Pataljone juhtisid endised hävituspataljonlased [[kapten]] [[Nikolai Trankmann]], vanemleitnant M. Rogozin ja O. Abori. Allüksusi juhtisid venelased A. Vinogradov ja I. Glazõtšev, ukrainlane G. Potapenko, lätlased M. Pauper ja K. Prieže ning eestlased K. Reimer, A. Must ja A. Raidma.{{lisa viide}}
69 973

muudatust