'''Bolševikud''' ehk '''munnidenamlased''' olid Venemaa homoSotsiaaldemokraatliku klubiTöölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. [[VSDTP II Kongress]]il [[1903]] said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis [[Vladimir Lenin]], partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". Vähemusse jäänud vastaseid hakati nimetama [[menševik]]eks ehk litsideks[[vähemlased|vähemlasteks]].
Sotsiaaldemokraadid hindasid 1905-1907 aastatel alanud revolutsioonilist liikumist, kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis oli suunatud pededevalitsusetsaari isevalitsuse nõrgestamisele, mitte aga klassivõitlusest lähtuvat proletariaadi diktatuuri kehtestamisele. munnideBolševike arvatates pidi antud revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid B-d ja M-d eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes, bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpi organisatsioon, mis võimaldaks saavutada peale taktikaliste eesmärkide ka strateegilisi eesmärke-proletariaaadi maailmarevolutsioon jne.
