Niidu-võiliblikas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: vi:Pale Clouded Yellow
alajaotus
23. rida:
'''Niidu-võiliblikas''' (''Colias hyale'' [[Carolus Linnaeus|L.]]) on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[võiliblikas|võiliblika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas]].
 
== Levila ==
Niidu-võiliblikas elab kõikjal [[Euroopa]]s, välja arvatud selle äärmine põhjaosa, lisaks [[Türgi]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Kasahstan]]is, Kesk- ja Lõuna-[[Siber]]is kuni [[Jakutsk]]i ja [[Irkutsk]]ini, [[Mongoolia]]s ja Loode-[[Hiina]]s.
 
Niidu-võiliblikas on Eestisse sisserändav liik. Ta suudab Eestis talvituda, kasvatab kohapeal aastas kaks põlvkonda<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1059_1031.html "Eestisse rändavad liblikad"], Loodusesõber 2/2007</ref>.
 
== Kirjeldus ==
Liblika esitiiva pikkus on 23–28 mm. Tiivad on ülaltpoolt kahvatud, kollakasrohelised, vahel algusest musta mustriga. Esitiiva ots on samuti musta mustriga. Igal tiival on täpp, esitiibadel must, tagatiibadel oranž. Emasliblikal on tiivaotstes olev must muster vähemärgatav ja mõnikord puudub täiesti. Emane on ka pisut heledam. [[Tundel|Tundlad]] on otsast jämedamad kui algusest, aga see üleminek ei ole järsk. Tundel on ülalt tume ja alt roosa.
 
Liblikas lendab levila põhjaosas, kus aastas on üks põlvkond, juulis-augustis, aga levila lõunaosas pool aastat aprillist oktoobrini ja seal läheb üks põlvkond teiseks üle nii, et vahet näha polegi. On täheldatud niidu-võiliblikate [[ränne (zooloogia)|ränne]]t.
 
== Areng ==
Emased munevad [[muna]]d ühe-kahekaupa toidutaime [[leht|lehe]] alaküljele või varrele. Toidutaimedeks on [[liblikõielised]], näiteks [[hiirehernes]], [[lutsern]], [[nõiahammas]] ja [[ristik]]. Röövikut on täheldatud ka teistel taimedel: [[võilill]]el, [[mailane|mailasel]] ja [[mesikas|mesikal]]. [[Röövik]]ud tulevad munast välja umbes nädala pärast. Röövik on roheline, 4 kollase pikitriibuga. Keha seljapoolel jookseb neil 2 rida musti täppe. Röövikuid kohtab juunist sügiseni. Röövik on aeglane ja veedab harilikult kogu oma röövikuea ühel taimel. Algul sööb röövik lehti enam-vähem tervenisti ja muudab need rootsudeks, pärastpoole näsib ta lehti ainult servast. Lõpuks [[nukk (bioloogia)|nukk]]ub ta sellesama taime varrel.