Investituuritüli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Investituuritüli''' oli aastatel 1075-1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva [[ka...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Rooma paavsti soovile olla ka Saksamaal asuva katoliku kiriku absoluutne juht, seisis vastu Saksa-Rooma riigi keiser, kes soovis allutada tema riigis olevad katolikud kirikud oma ilmalikule võimule ning määrata oma riigi vaimulikud oma äranägemise järgi, luues ilmalikust võimust sõltuv saksa ''[[reichskirche]]''.
Tüli tekkimise aluseks oli paavst [[Gregorius VII]] (1073-1085) nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnustaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning et ilmalikud valitsejad olid troonil jumala
[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keiser aga [[lään]]istas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse Saksa keisrile (nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud said riigiametid ja muutusid riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, kelle oli täielik immuntieet (vabahärrast kiriku[[foogt]]il oli ka kohtuvõim), mille eest pidid piiskopid tasuma [[koormis]]i (2/3 riigi sõjaväest ja maksudest). Kirikust sai Saksamaa ühtsuse tagaja. Endistele väljajagatud ja tühjaks jäänud kirikulääne ei pidanud keiser uuesti läänistama, vaid hoidis neid enda käes ja sai nii lääni tulud.
|