Lipiidid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lipiidid''' on [[estrid|estrilise]] ehitusega [[biomolekul]]id, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: [[alkohol]] ja [[rasvhape]]. Alkoholkomponendiks on enamasti [[glütserool]], samuti esineb sfingosiini[[sfingosiin]]i ja [[kolesterool]]i. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad [[fosfolipiidid|fosfo-]] ja [[glükolipiidid]], tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks [[kolesteriidid]]. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab.

Lipiidid täidavad [[organism]]is eeskätt [[energia|energeetilist]] funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide [[oksüdeerumine|oksüdeerumisel]] vabaneb kaks korda rohkem [[energia|energiat]] (38.9kJ,9 kJ/g) kui sama koguse [[sahhariidid|sahhariidide]] või [[valgud|valkude]] lagundamisel. Lisaks sellele on lipiidid amortisaatoriks siseorganite ümber ning osalevad mitmete bioaktiivsete ühendite sünteesis.