Gazprom: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ca:Gazprom
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Gazprom logo.svg|thumb|Gazpromi logo]]
'''Gazprom''' ([[vene keel]]es: '''Газпром''') on [[Venemaa]] riiklik [[maagaas]]i kaevandamine, töötlemine ja tarnimeettevõte.
'''Gazprom''' ([[vene keel]]es: '''Газпром''') on [[1989]]. aastal [[NSV Liit|NSV Liidu]] nafta- ja gaasiministeeriumi ühendamisel loodud [[Venemaa]] ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on [[maagaas]]i kaevandamine, töötlemine ja tarnimine. Gazprom kontrollib 60% kõigist Venemaa ja umbes 16% kogu maailma gaasivarudest.<ref>[http://www.gazprom.com/eng/articles/article20150.shtml Gazprom: Gas resources ] (külastatud 26. aprillil 2008)</ref> Tema tõestatud gaasireservide suuruseks hinnatakse 29 triljonit kuupmeetrit. Tegu on suurima ettevõttega Venemaal ja maailma suurima gaasitootjaga. Ettevõtte tarnitavast gaasist sõltuvad valdava osa [[Ida-Euroopa]] ja [[Kesk-Euroopa]] riikide energiasüsteemid. Ka [[Eesti]] gaasivajaduse katab 100% liselt Gazpromi tarnitav maagaas, mida Eestis müüb edasi osaliselt Gazpromile kuuluv ettevõte [[Eesti Gaas]]. Kuna aga Eestil puudub aletrnatiivne gaasitarneallikas, siis müüakse gaasi Eestisse kõrgendatud hindadega võrreldes teiste Euroopa riikidega, kellel on võimalus hankida [[vedelgaas]]i. Venemaa ajaleht [[Kommersant (ajaleht)|Kommersant]] kirjutas, et samal ajal kui Euroopa riigid maksid Gazpromile esimeses kvartalis gaasi eest 265–270 [[dollar]]it tuhande kuupmeetri eest, siis nii Eesti kui ka teised Balti riigid 318,2 dollarit<ref>[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/raivo-vare-eesti-maksab-kinni-gazpromi-kahjumi-teistel-turgudel.d?id=32430303 Raivo Vare: Eesti maksab kinni Gazpromi kahjumi teistel turgudel], Delfi, 3. august 2010</ref>.
 
 
Gazprom asutati [[1989]]. Tänasel päeval on tegu [[avatud aktsiaselts]]iga (vene keeles: ''открытое акционерное общество, OAO''), kus viimastel aastatel on taastatud riigi enamusosalus. Riigile kuulub 50% Gazpromi [[aktsiakapital]]ist pluss üks aktsia. See võimaldab ettevõtet kasutada majandusliku ja poliitilise surve avaldamiseks Venemaa naaberriikidele, mida on peetud mitme gaasitarnete konflikti põhjuseks [[2006]]. aastast alates. Neist tuntuim on aegajalt uuesti lahvatav [[Vene-Ukraina gaasitüli]]. Sarnaseid konflikte on olnud ka [[Gruusia]], [[Aserbaidžaan]]i ja [[Valgevene]]ga.
==Gazpromi loomine==
Gazprom moodustati [[1989]]. aastal [[NSV Liit|NSV Liidu]] nafta- ja gaasiministeeriumi ühendamise ja ettevõtte peamiseks tegevusalaks on [[maagaas]]i kaevandamine, töötlemine ja tarnimine.
 
Gazprom kontrollib 60% kõigist Venemaa ja umbes 16% kogu maailma gaasivarudest.<ref>[http://www.gazprom.com/eng/articles/article20150.shtml Gazprom: Gas resources] (külastatud 26. aprillil 2008)</ref> Gazpromi tõestatud gaasireservide suuruseks hinnatakse 29 triljonit kuupmeetrit. Tegu on suurima ettevõttega Venemaal ja maailma suurima gaasitootjaga. Ettevõtte tarnitavast gaasist sõltuvad valdava osa [[Ida-Euroopa]] ja [[Kesk-Euroopa]] riikide energiasüsteemid.
 
==Gazprom Venemaa poliitika tööriistana==
Gazprom asutati [[1989]]. Tänasel päeval on tegu [[avatud aktsiaselts]]iga (vene keeles: ''открытое акционерное общество, OAO''), kus viimastel aastatel on taastatud riigi enamusosalus. Riigile kuulub 50% Gazpromi [[aktsiakapital]]ist pluss üks aktsia. See võimaldab ettevõtet kasutada majandusliku ja poliitilise surve avaldamiseks Venemaa naaberriikidele, mida on peetud mitme gaasitarnete konflikti põhjuseks [[2006]]. aastast alates. Neist tuntuim on aegajalt uuesti lahvatav [[Vene-Ukraina gaasitüli]]. Sarnaseid Venemaa ja tarneriikide vahelistest poliitilistest konfliktidest tingitud konflikte ja Venemaa kütusest sõltumine on teistele riikidele [[energiajulgeolek]]uaspektina olnud ka [[Gruusia]], [[Aserbaidžaan]]i ja [[Valgevene]]ga.
 
2010. aasta aprillis avaldatud [[Forbes]]i andmete kohaselt oli Gazprom suurimat kasumit teeniv ettevõte maailmas, turuväärtuselt aga alles 31.<ref>[http://www.forbes.com/lists/2010/18/global-2000-10_The-Global-2000_Prof.html The Global 2000], [http://www.forbes.com Forbes.com], 21.04.2010.</ref>
 
Firma juhatuse esimees on [[2001]]. aastast [[Aleksei Miller]], direktorite nõukogu juhtis aastatel [[2002]]–[[2008]] asepeaminister [[Dmitri Medvedev]]. (Formaalselt oli Medvedev ametis 2008. aasta juunikuuni, mil aktsionäride koosolek kinnitas ametisse uue esimehe.) Alates 2008. aastast on nõukogu esimeheks Venemaa esimene asepeaminister [[Viktor Zubkov]].
 
==Gazprom ja Eesti==
'''Gazprom''' ([[vene keel]]es: '''Газпром''') on [[1989]]. aastal [[NSV Liit|NSV Liidu]] nafta- ja gaasiministeeriumi ühendamisel loodud [[Venemaa]] ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on [[maagaas]]i kaevandamine, töötlemine ja tarnimine. Gazprom kontrollib 60% kõigist Venemaa ja umbes 16% kogu maailma gaasivarudest.<ref>[http://www.gazprom.com/eng/articles/article20150.shtml Gazprom: Gas resources ] (külastatud 26. aprillil 2008)</ref> Tema tõestatud gaasireservide suuruseks hinnatakse 29 triljonit kuupmeetrit. Tegu on suurima ettevõttega Venemaal ja maailma suurima gaasitootjaga. Ettevõtte tarnitavast gaasist sõltuvad valdava osa [[Ida-Euroopa]] ja [[Kesk-Euroopa]] riikide energiasüsteemid. Ka [[Eesti]] gaasivajaduse katab 100% liselt Gazpromi tarnitav maagaas, mida Eestis müüb edasi osaliselt Gazpromile kuuluv ettevõte [[Eesti Gaas]]. Kuna aga Eestil puudub aletrnatiivne gaasitarneallikas, siis müüaksemüüdi 2010. aastal gaasi Eestisse kõrgendatud hindadega võrreldes teiste Euroopa riikidega, kellel on võimalus hankida [[vedelgaas]]i. Venemaa ajaleht [[Kommersant (ajaleht)|Kommersant]] kirjutas, et samal ajal kui Euroopa riigid maksid Gazpromile esimeses kvartalis gaasi eest 265–270 [[dollar]]it tuhande kuupmeetri eest, siis nii Eesti kui ka teised Balti riigid 318,2 dollarit<ref>[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/raivo-vare-eesti-maksab-kinni-gazpromi-kahjumi-teistel-turgudel.d?id=32430303 Raivo Vare: Eesti maksab kinni Gazpromi kahjumi teistel turgudel], Delfi, 3. august 2010</ref>.
 
==Vaata ka==