Erinevus lehekülje "Babülon" redaktsioonide vahel

Lisatud 4357 baiti ,  10 aasta eest
remake
P (Tühistati kasutaja 82.131.27.157 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi KrattBot.)
(remake)
| asendikaardi_pilt =
}}
'''Babülon''' ([[Piibel|Piiblis]] '''[[Paabel]]'''; [[akadi keel|akadi]] ''Babili'' 'Jumala(te) värav', [[vanakreeka keel|vanakreeka]] ''Βαβυλών'' (Babylon), [[araabia keel|araabia]] باب (Bābil)) oli linn [[Eufrat]]i jõe ääres, 80 km nüüdsest [[Bagdad]]ist lõunas.
 
Babülon oli [[Vana-Babüloonia]] ja [[Uus-Babüloonia]] muistne pealinn. Oli, tähtis kultuuri- ja majanduskeskus.
 
Üks antiikaja [[seitse maailmaimet|seitsmest maailmaimest]] oli [[Babüloni rippuvad aiad]]. Samuti rajas Assüüria kuningas [[Nebukadnetsar II]] Babüloni umbes 610 eKr Babüloonia riigijumalale [[Marduk]]ile pühendatud [[Tsikuraat|tsikuraadi]] nimega [[Etemenanki]], mida tänapäeval peetakse Piiblis kirjeldatud [[Paabeli torn]]i prototüübiks.
Piibli järgi olevat Babüloni asutanud "vägev kütt" [[Nimrod]].
 
==Ajalugu==
 
Babülon sai alguse väikelinnana 3. aastatuhandel eKr ning kasvas koos [[Babüloonia esimene dünastia|Babüloonia esimese dünastia]] tõusuga. Nimetades end muistse [[Eridu]] linna järglaseks, varjutas Babülon Mesopotaamia senise püha linna [[Nippur]]i ajal, mil [[Hammurabi]] Babüloonia impeeriumi esmakordselt ühendas. [[7. sajand eKr|7. sajand]]i algul eKr hävitasid [[Assüüria]] vallutajad küll Babüloni, ent kui [[kaldealased]] omakorda Assüüria purustasid, linn taastus. Taas sai Babülon pealinnaks Uus-Babüloonia impeeriumis [[612 eKr|612]]-[[539 eKr]]. Pärast seda, kui [[Pärsia]] kuningas [[Kyros]] linna 539. aastal eKr vallutas, seda enam pealinnana ei kasutautd. Babülon jäi siiski kohalikuks halduskeskuseks ja suurlinnaks.
 
Pärast India-retkelt tagasipöördumist suri Babülonis aastal [[323 eKr]] [[Aleksander Suur]]. Ta soovis muuta Babüloni oma impeeriumi pealinnaks, kuid see plaan jäi tema ootamatu surma tõttu katki.
 
Järgnenud [[diadohhide sõjad|diadohhide sõdade]] ajal Babülon tühjenes. Savitahvel aastast [[275 eKr]] kirjeldas, et linna elanikud viidi [[Seleukeia]]sse, kuhu ehitati palee ning ka muistset nime kandev tempel [[Esagila]]. Selle küüditamisega Babüloni ajalugu praktiliselt lõppes, ehkki enam kui sajandi pärast linna vanas pühamus ikka veel ohverdati. Aastaks [[141 eKr]], mil piirkond langes [[Partia]] võimu alla, oli Babülon praktiliselt tühi ja unustatud.
 
Partia ning seejärel [[Sassaniidid]]e valitsuse all jäi Babüloni ümbrus üheksa sajandi vältel Pärsia suurriigi provintsiks, ligikaudu [[650]]. aastani. Seal püsis kohalik kultuur ja rahvas, kes kõnelesid [[aramea keel]]e dialekte ning nimetasid oma kodumaad Babüloniks. Sellest kultuurist pärinevad näiteks [[Babüloonia talmud]], [[mandalased|mandalaste]] usund ning [[manilus]]. 1.-2. sajandil pKr jõudis Mesopotaamiasse [[kristlus]] ja Babülonist sai [[idakirik]]u piiskopi residents.
 
Babülon jäeti maha [[2. sajand]]il pKr, kuna Eufrati säng muutus ja kohalik halduskeskus viidi [[Ktesiphon]]i. Tänapäeval Babülonis ei elata.
 
==Etümoloogia==
Euroopa keeltesse on nimi Babülon tulnud [[Kreeka keel|kreekakeelsest]] nimest ''Babylon'' (Βαβυλών), mis omakorda pärineb akkadi nimest ''Babili''.
 
Linna algseks nimeks arvatakse tänapäeval olevat ''Babilla'', mis on täpselt teadmata mittesemiidi päritolu. See mugandus algul kujule ''Babilli'' ning teise aastatuhande alguses eKr sai sellest ''Babili'' [[rahvaetümoloogia]] toel, mis tõlgendas seda kui ''Bāb-ili'', "Jumalate värav".
 
[[Heebrea keel|Heebrea]] Piiblis esineb nimi kujul בָּבֶל (Babel; tiberiase בָּבֶל Bavel; [[Süüria keel|süüria]] ܒܒܠ Bāwēl). [[1. Moosese raamat]]us (1Mo 11:19) tõlgendatakse see tulenevaks verbist בלבל (bilbél), "segama", viidates Paabeli torni ja keelte segamise loole.
 
==Babülon Piiblis==
Piibli järgi asutas Babüloni pärast veeuputust vägev kütt [[Nimrod]]. Kui sealne riik laienes, muutus rahvas uhkeks ja asus ehitama taevani ulatuvat [[Paabeli torn]]i. Hiljem oli linn kohaks, kuhu Assüüria vallutuse järel asustati [[Iisrael]]ist küüditatud [[juudid]].
 
Eesti [[piiblikeel]]es kutsutakse Babüloni Paabeliks.
 
''Babüloni käsitluse kohta piiblitraditsioonis vaata lähemalt artiklist [[Paabel]].''
 
==Babülon tänapäeva kultuuris==
Eelkõige tänu selle kajastusele Piiblis püsib Babülon tänaseni Euroopa kultuuris suurlinna sümbolina. Seetõttu tarvitatakse seda nime tihti ka praeguses kirjanduses, kunstis, filmides jm. Näiteks on Babülon andnud nime ulmeseriaalile "[[Babylon 5]]", milles tegevuse keskmeks on eri tsivilisatsioonide diplomaatiliseks kokkupuutepunktiks ehitatud kosmosejaam.
 
Eesti kirjanduses viitab Babülonile näiteks [[Vello Lattik]] raamatus "Suudlus lumme. Babyloni tüdrukud". Paabeli kui suurlinna motiivi kasutab [[Olev Remsu]] satiirilises ulmeromaanis "Kurbmäng Paabelis". Paabeli torni ja keeltesegamise teemat tõlgendab ulmeromaanis "Vaba pattulangemise seadus" [[Enn Kasak]].
 
==Vaata ka==
[[Paabeli torn]]
[[Babüloonia]]
 
[[Kategooria:Ajaloolised linnad]]
Anonüümne kasutaja