Vikipeedia

Clemens VIII: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
15. rida:
'''Clemens VIII''' ('''Ippolito Aldobrandini''', [[24. veebruar]] [[1536]] – [[3. märts]] [[1605]]) oli [[paavst]] [[1592]]–1605. Ta oli 231. paavst.
 
Ippolito Aldobrandini sündis [[Fano]]s [[advokaat|advokaadi]] Silvestro Aldobrandini ja Lisa Donati 8-lapselises peres noorimana ning [[ristimine|ristiti]] [[4. märts]]il Fano [[katedraal]]is. Tema isa elas varem [[Firenze]]s, kuid pidi [[Medici]]te eest põgenema Fanosse, kus ta määrati [[kuberner]]iks. Ippolito Aldobrandini õppis [[Padova ülikool|Padova]], [[Perugia ülikool|Perugia]] ja [[Bologna ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Tema õpetajaks oli [[Gabriele Paleotti]] ja tema õpinguid toetas [[kardinal]] [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]]. Tema perekonna [[protektor]] oli [[Pius V]], kes pühitses [[1570]] kardinaliks tema venna [[Giovanni Aldobrandini]]. Ippolito Aldobrandini tegutses pärast ülikooli lõpetamist advokaadina, [[1569]] määrati ta [[Rota Romana]] [[audiitor]]iks ja [[1571]]–[[1572]] lähetati ta kardinal [[Michele Bonelli]] juhitava delegatsiooni koosseisus [[Prantsusmaa]]le.
 
Ippolito Aldobrandini õppis [[Padova ülikool|Padova]], [[Perugia ülikool|Perugia]] ja [[Bologna ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Tema õpetajaks oli [[Gabriele Paleotti]] ja tema õpinguid toetas [[kardinal]] [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]]. Tema perekonna [[protektor]] oli [[Pius V]], kes pühitses [[1570]] kardinaliks tema venna [[Giovanni Aldobrandini]]. Ippolito Aldobrandini tegutses pärast ülikooli lõpetamist advokaadina, [[1569]] määrati ta [[Rota Romana]] [[audiitor]]iks ja [[1571]]–[[1572]] lähetati ta kardinal [[Michele Bonelli]] juhitava delegatsiooni koosseisus [[Prantsusmaa]]le.
[[1580]] [[ordinatsioon|ordineeriti]] Aldobrandini [[preester|preestriks]], [[15. mai]]l [[1585]] määrati ta ''[[datarius]]eks'' ja [[18. detsember|18. detsembril]] 1585 pühitseti San Pancrazio kardinalpreestriks. [[1588]]–[[1589]] viibis ta [[legaat|legaadina]] [[Poola]]s, kus lahendas [[Zygmunt III]] ja [[Habsburgid]]e vahel puhkenud tüli [[Poola]] kuningatrooni pärast. Ta oli 30 aasta jooksul [[Filippo Neri]] parimaid sõpru. Ta osales 4 [[konklaav]]il [[1590]]–1592.
 
[[1580]] [[ordinatsioon|ordineeriti]] Aldobrandini [[preester|preestriks]], [[15. mai]]l [[1585]] määrati ta ''[[datarius]]eks'' ja [[18. detsember|18. detsembril]] 1585 pühitseti San Pancrazio kardinalpreestriks. [[1588]]–[[1589]] viibis ta [[legaat|legaadina]] [[Poola]]s, kus lahendas [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt III]] ja [[Habsburgid]]e vahel puhkenud tüli Poola kuningatrooni pärast. Ta oli 30 aasta jooksul [[Filippo Neri]] parim sõber. Ta osales 4 [[konklaav]]il [[1590]]–1592.
 
==1592. aasta konklaav==
[[ImageFile:COA_Clemens_VIII_San_Giovanni_in_Laterano_2006-09-07C_o_a_Clemente_VIII.jpgsvg|thumb|Clemens VIII vapp]]
Clemens VIII valiti paavstiks [[30. jaanuar]]ili pärastlõunal 1592 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[9. veebruar]]il kardinal [[Francesco Sforza]] poolt, kuid pühitseti enne seda [[2. veebruar]]il kardinal [[Alfonso Gesualdo]] poolt [[piiskop]]iks. Clemens VIIITa võttis paavstiks saades nime Filippo Neri soovitusel.
 
[[10. jaanuar|10.]]–30 – 30. jaanuarini 1592 toimunud konklaavil osales 54 kardinali. Sellel konklaavil lõhenesid kardinalid [[Hispaania]] pooldajateks ja kardinal [[Alessandro Damasceni Peretti|Montalto]] juhitavaks fraktsiooniks, kes soovis kardinal [[Giulio Antonio Santorio]] valimist. Santorio olekski [[11. jaanuar]]il valituks osutunud, sest tema poolt nõustuti andma vähemalt 35 häält, kuid kardinalide [[Mark Sittich von Hohenems]]i, [[Ascanio Colonna]] ja [[Alfonso Gesualdi]]Gesualdo mõjul sai Santorio 5 häält vähem. Pärast seda siirdus Montalto fraktsioon [[Vatikan]]i [[Cappella Paolina kabel]]sseisse. Olukorra muutis keerulisemaks eakamate kardinalide keeldumine hääletamast. Kardinalid päästis tekkinud olukorrast [[Marco Antonio Colonna]], kes saatis kirja kardinal Colonnale. Too teatas pärast kirja läbilugemist, et ei toeta Santorio valimist paavstiks, kuna Santorio pole Jumala poolt valituks osutunud. Mitme kandidaadi vaagimisel osutus lõpuks valituks kardinal Aldobrandini.
 
==Välispoliitika==
===Suhted Prantsusmaaga===
[[Pilt:Henri4.jpg|thumb|Paavst vabastas [[ekskommunikatsioon]]ist [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri IV]].]]
 
[[15. aprill]]il 1592 saatis paavst [[Prantsusmaa]]le [[legaat|legaadiks]] kardinal [[Filippo Sega]], kes teatas, et [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] langetatud [[ekskommunikatsioon]] on endiselt jõus ja kuningat saab sellest vabastada vaid paavst. [[25. juuli]]l [[1593]] sai Prantsusmaa kuningas [[Henri IV]] katoliku kiriku liikmeks. Clemens VIII tunnustas kuninga otsust ja vabastas ta [[17. september|17. septembril]] [[1595]] kirikuvandest.
 
36. rida ⟶ 38. rida:
===Ferrara pärilussõda===
 
[[27. oktoober|27. oktoobril]] 1597 suri [[Ferrara hertsog]] [[Alfonso II d’Ested'Este]] pärijateta. Clemens VIII soovis [[Este]] suguvõsa valdusevaldused liita [[Kirikuriik|Kirikuriigiga]], kuid [[Saksa-Rooma keiser]] ja Hispaania soovisid uue hertsogina näha [[Cesare d’Ested'Este]]t. Vältimaks sõda Prantsusmaaga, ei toetanud nad Cesaret sõjaliselt, mistõttu paavsti armee sisenes [[24. jaanuar]]il [[1598]] [[Pietro Aldobrandini]] juhtimisel vastupanu kohtamata Ferrarasse. Clemens VIII kuulutas [[Ferrara]] bullas ''''Sanctissimus'''' Kirikuriigi osaks, kusjuures Ferrara omandas privileegina oma esindaja lähetamise Rooma saadikuks.
 
===Suhted teiste riikidega===
52. rida ⟶ 54. rida:
==Suhted kiriku institutsioonidega==
 
===Kuuria===
[[8. juuni]]l 1592 sätestas Clemens VIII [[kardinalvikaar]]i õigused.
 
===Jesuiidid===
Clemens VIII andis 1596 [[San Vitale kirik]]u [[jesuiidid|jesuiitidele]]. Kuna see oli ühtlasi titulaarkirik, otsustas ta arusaamatuste vältimiseks kaotada San Vitale kardinali tiitli ja rajas San Cesareo in Palatio [[kardinaldiakon]]i tiitli.
 
===Karmeliidid===
Ta tunnustas [[20. detsember|20. detsembril]] 1593 avaldatud bullas ''''Pastoralis officii'''' paljasjalgseid [[karmeliidid|karmeliite]] [[kerjusordu]]na.
 
===Üldkiriklikud otsused===
Clemens VIII andis 1596 [[San Vitale kirik]]u [[jesuiidid|jesuiitidele]]. Kuna see oli ühtlasi titulaarkirik, otsustas ta arusaamatuste vältimiseks kaotada San Vitale kardinali tiitli ja rajas San Cesareo in Palatio [[kardinaldiakon]]i tiitli.
 
[[25. juuni]]l [[1599]] avaldas ta dekreedi ''''Nullus omnino'''', milles määratleti ordude meesorduliikmete [[klausuur]]i tingimused [[Itaalia]]s.
 
65. rida ⟶ 71. rida:
 
==Liturgilised reformid==
[[File:Franz_von_Sales_Bischofspruefung.jpg|thumb|Clemens VIII ja [[Franciscus Salesist|Salesi Franciscus]].]]
 
Clemens VIII rõhutas [[Trento oikumeeniline kirikukogu|Trento oikumeenilise kirikukogu]] otsuste tunnustamist katoliiklikes riikides. 1592 avaldati tema üleskutsel redigeeritud "''[[Vulgata]]''", mis asendas 1590 avaldatud [[Sixtus V]] oma ja jäi katoliku kirikus kasutatavaks ametlikuks piiblitõlkeks [[20. sajand]]ini.
 
78. rida ⟶ 84. rida:
1600. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na.
 
1600 saadeti paavstile [[Maarja Magdaleena]] säilmed[[reliikvia]].
 
[[1601]] saatis ta Hispaania printsidele ja printsessidele pühitsetud riiet.
 
==Bresti unioon ja teised unioonidmisjon==
 
[[12. juuni]]l [[1595]] saatsid [[Vladimir]]i, [[Lutsk]]i ja [[Pinsk]]i piiskopid paavstile ja [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt III]] palvekirja, milles nõustuti [[gregoriuse kalender|uue kalendri]] tunnustamisega, kuid sooviti säilitada oma [[riitus]]ed. [[November|Novembris]] saabusid piiskopid [[Adam Pociej]] ja [[Kirill Terletski]] Rooma. Roomas peetud läbirääkimistel lepiti kokku mitmes punktis, näiteks selles, et uniaadid ei lisa "''[[Filioque]]t''" [[usutunnistus]]se. [[23. detsember|23. detsembril]] 1595 toetas Clemens VIII läbirääkimiste pidamist [[ukrainlased|ukrainlastega]]. 1596 peeti [[Brest-Litovski sinod]] ja [[Vatikan]]is kuulutati bullaga ''''Magnus dominus'''' välja [[Bresti unioon]].
 
Clemens VIII ajal saabusid Rooma [[Aleksandria patriarh]]i saadikud, kes tunnustasid usutunnistust ja paavsti primaati.
 
Ta võimaldas [[misjon|misjoneerida]] igal kerjusordu liikmel. Tema ajal läksid misjonärid [[Pärsia]]sse ja [[Abessiinia]]sse.
== Giordano Bruno hukkamõistmine==
 
[[1596]] konfiskeeris [[Toyomi Hideyoshi]] Hispaania laeva ''"San Felipe"'', millega algas [[misjonär]]ide tagakiusamine [[Jaapan]]is.
Clemens VIII ajal mõistis [[inkvisitsioon]] tulesurma 30 süüdistatavat, kellest tuntuim oli endine [[dominiiklased|dominiiklane]] [[Giordano Bruno]], kes põletati [[17. veebruar]]il [[1600]] Piazza dei Fioril Roomas. [[1583]] avaldas Bruno oma traktaadi ''''Il spaccio della bestia trionfante'''', mis ründas katoliku kiriku õpetust. [[Veebruar]]is 1593 andis [[Venezia]] inkvisitsioon Bruno välja Rooma inkvisitsioonile ja ta viibis mitu aastat Roomas vangis. Bruno mõisteti süüdi, kuid teda ei hukatud tema [[astronoomia|astronoomiliste]] arvamuste, vaid [[teoloogia|teoloogiliste]] vaadete pärast, mis mõisteti [[jaanuar]]is 1600 hukka. Inkvisitsiooni süüdistuste järgi nõudis Bruno kloostrite varade konfiskeerimist, pidas [[Kristus]]t ainult õpetlaseks ja väitis, et [[Saatan]] võib saada päästetud. Bruno anti [[8. veebruar]]il 1600 üle tsiviilkohtule ja hukati.
 
==Vahendajaroll jesuiitide ja dominiiklaste vahelisesteoloogilises vaidluses==
 
[[1588]] ilmus [[jesuiidid|jesuiidi]] [[Luis de Molina]] teos ''''Concordia'''', mis käsitles [[arm]]u ja [[vaba tahe]]t. See oli esimene süstemaatiline katse nende teoloogiliste probleemide selgitamiseks pärast [[Trento oikumeeniline kirikukogu|Trento oikumeenilist kirikukogu]]. Molina kinnitas oma teoses, et [[pärispatt]] pole hävitanud [[tahtevabadus]]t ja jääb kahjustamatuks jumaliku armu läbi.

Hispaania inkvisitsioon asus saadud süüdistuste järel uurima teose vastavust katoliikliku teoloogiaga. Uurimise käigus puhkes jesuiitide ja [[dominiiklased|dominiiklaste]] vahel vaidlus, mis keskendus pigem arusaamatustele teose raskepärase stiili, sisu keerukuse ja mõistetavuse üle. 1596 nõudis Clemens VIII Hispaania inkvisitsioonilt Molinat puudutavate dokumentide saatmist Vatikani ja määras 1598 juhtumit uurima ''vastava kongregatsiooni (''Congregatio de auxiliise''auxiliis''). [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1600 esitas [[kongregatsioon]] ettekande paavstile samal päeval surnud Molina vaadetest. 1602 määras Clemens VIII Molina vaateid uurima 8 [[teoloog]]i, kes kuulutasid Molina 60 väidet ekslikeks. Jesuiitide mõjul vähendati ekslike väidete arvu järgnevatel aastatel 20-ni.
 
[[Paulus V]] otsustas [[1607]] ''''Congregatio de auxiliise'''' laiali saata.
 
==[[Kristlik eetika]] ja [[moraal]]==
{{Vaata|Kristlik eetika}}
 
Clemens VIIVIII mõistis [[17. august]]il 1592 karmilt hukka [[duell]]ide pidamise ja ähvardas [[interdikt]]iga piirkondi, kus lubatakse duelle pidada.
 
[[12. jaanuar]]il 1597 avaldatud bullas ''''Suspecti muneris'''' leevendas ta [[Pius V]] otsust [[härjavõitlus]]te pidamise kohta. Bulla järgi ei tohi härjavõitlust pidada kiriklikel [[suurpüha]]del ja sellel ei tohi osaleda [[vaimulik]]ud.
106. rida ⟶ 114. rida:
==Suhtumine juutidesse==
 
[[28. veebruar]]il 1592 avaldatud bullas ''''Cum saepe accidere'''' keelas taClemens VIII [[juudid|juutidel]] müüa [[Avignon]]is uusi kaupu. [[25. veebruar]]il 1593 avaldatud bullas ''''Caeca et obdurata'''' oli juutidel keelatud Kirikuriigile kuuluvatel aladel elada väljaspool Roomat, [[Ancona]]t ja Avignoni. 28. veebruaril 1593 avaldatud bullas ''''Cum haebraerum malitia'''' keelas ta [[Talmud]]i lugemise ja lasi [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute indeksisse]] lisada juutide teosed, kuid ei soovinud juutide [[represseerimine|represseerimist]], mistõttu avaldas dekreetide kogu nende kaitseks.
 
==Misjon==
 
Clemens VIII võimaldas [[misjon]]eerida igal kerjusordu liikmel. Tema ajal läksid misjonärid [[Pärsia]]sse ja [[Abessiinia]]sse.
 
[[1596]] konfiskeeris [[Toyomi Hideyoshi]] Hispaania laeva ''"San Felipe"'', millega algas [[misjonär]]ide tagakiusamine [[Jaapan]]is.
 
==Uued piiskopkonnad==
118. rida ⟶ 120. rida:
*[[9. veebruar]]il 1592 ühendati Itaalias [[Loreto piiskopkond]] ja Recanati piiskopkond Recanati-Loreto piiskopkonnaks.
*[[15. aprill]] 1592 Itaalias [[Fossano]] piiskopkond
*[[5. juuni]]l 1592 Itaalias [[Colle di Val d’Elsad'Elsa]] piiskopkond
*[[19. juuli]]l 1593 ühendati Hispaanias [[Urgelli piiskopkond]] ja Vici piiskopkond Solsona piiskopkonnaks
*[[14. august]]il 1595 [[Filipiinid]]el [[Manila]] peapiiskopkond ja Nueva Caceresi, [[Cebu]] ja Nueva Segovia piiskopkonnad
124. rida ⟶ 126. rida:
*1596 [[Angoola]]s Angoola ja [[Kongo]] piiskopkond
*1599 [[India]]s Angamalé peapiiskopkond, mis järgmisel aastal muudeti Cranganore peapiiskopkonnaks
*25. september 1600 Itaalias [[CittaCittà della Pieve]] piiskopkond
*[[12. veebruar]]il 1601 Itaalias [[Borgo San Donnino]] piiskopkond
 
==Kanoniseerimised==
 
Clemens VIII kanoniseeris [[17. aprill]]il 1594 [[Jacynthe]] ja [[29. aprill]]il 1601 [[Raymond Peñafortist|Peñaforti Raymond]]i.
 
Ta kuulutas oma valitsemisajal õndsaks kolm isikut:
#[[Juan de SahagunSahagún]] [[19. juuni]] 1601
#[[Carlo Borromeo]] [[16. september]] 1602
#[[Colette]] 1604
 
Ta sätestas 1592 [[Katariina Bolognast|Bologna Katariina]], 1602 Rudolfi ja 1603 [[Cardena märtrid|Cardena märtrite]] austamise ning tituleeris [[Gregorio de Valencia]] ''doctor doctorum'''iks.
 
==Onupojapoliitika==
144. rida ⟶ 146. rida:
Clemens VIII õde Giulia abiellus Aurelio Passeriga, nende poeg [[Cinzio Passeri Aldobrandini]] sai kardinaliks.
 
==Kardinalide pühitsemised==
==Clemens VIII kultuuriloos==
 
Clemens VIII pühitses oma valitsemisajal 53 kardinali 6 [[konsistoorium]]il. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Paulus V]]. Lisaks itaallastele sai kardinalideks 5 hispaanlast, 4 prantslast, 2 sakslast ja 1 poolakas.
Clemens VIII palvel kõrvaldati [[naispaavst Johanna]] kuju [[Siena]] katedraalist.
 
==Clemens VIII kultuuriloos==
Tema ajal valmis Vatikani palee praegusel kujul.
=== Giordano Bruno hukkamõistmine===
 
Clemens VIII ajal mõistis [[inkvisitsioon]] tulesurma 30 süüdistatavat, kellest tuntuim oli endine [[dominiiklased|dominiiklane]] [[Giordano Bruno]], kes põletati [[17. veebruar]]il [[1600]] Piazza dei Fioril Roomas. [[1583]] avaldas Bruno oma traktaadi ''''Il spaccio della bestia trionfante'''', mis ründas katoliku kiriku õpetust. [[Veebruar]]is 1593 andis [[Venezia]] inkvisitsioon Bruno välja [[Rooma inkvisitsioon]]ile ja ta viibis mitu aastat Roomas vangis. Bruno mõisteti süüdi, kuid teda ei hukatud tema [[astronoomia|astronoomiliste]] arvamuste, vaid [[teoloogia|teoloogiliste]] vaadete pärast, mis mõisteti [[jaanuar]]is 1600 hukka. Inkvisitsiooni süüdistuste järgi nõudis Bruno kloostrite varade konfiskeerimist, pidas [[Kristus]]t ainult õpetlaseks ja väitis, et [[Saatan]] võib saada päästetud. Bruno anti [[8. veebruar]]il 1600 üle tsiviilkohtule ja hukati.
Ta omandas [[Castel Gandolfo]], millest sai paavsti suveresidents.
 
=== Kolleegiumite rajamine===
1600 ähvardas Clemens VIII [[ekskommunikatsioon|ekskommunikeerida]] kõik, kes suitsetavad pühapaikades [[tubakas (aine)|tubakat]]. Seevastu lubas ta [[kohv]]i tarbida ja legendi järgi kuulutas selle koguni kristlaste joogiks.
 
1600 rajas ta Šoti kolleegiumi ja Clemensi kolleegiumi.
 
=== Naispaavsti kuju kõrvaldamine===
Ungari näitekirjanik [[Lajos Maróti]] on paavsti kujutanud [[1972]] esietendunud näidendis "Pärast viimast ööd". [[Ago-Endrik Kerge]] samanimelises telelavastuses [[1978]] oli paavsti osas [[Kalju Orro]].
Clemens VIII nõudel kõrvaldati [[naispaavst Johanna]] kuju [[Siena]] katedraalist.
 
=== Residentsid===
==Kardinalide pühitsemised==
Tema ajal valmis Vatikani palee praegusel kujul. Ta omandas [[Castel Gandolfo]], millest sai paavsti suveresidents.
 
=== Tubaka taunimine===
Clemens VIII pühitses oma valitsemisajal 53 kardinali 6 [[konsistoorium]]il. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Paulus V]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 5 hispaanlast, 4 prantslast, 2 sakslast ja 1 poolakas.
1600 ähvardas Clemens VIII [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerida]] kõik, kes suitsetavad pühapaikades [[tubakas (aine)|tubakat]]. Seevastu lubas ta [[kohv]]i tarbida ja legendi järgi kuulutas selle koguni kristlaste joogiks.
 
=== Clemens VIII kujutavas kunstis===
Paavsti hauamonumendi rajas 1611 skulptor [[Silla di Viggiù]].
 
=== Clemens VIII näitekirjanduses===
Ungari näitekirjanik [[Lajos Maróti]] on paavsti kujutanud [[1972]] esietendunud näidendis "Pärast viimast ööd". [[Ago-Endrik Kerge]] samanimelises telelavastuses [[1978]] oli paavsti osas [[Kalju Orro]] <ref>'''Rait Avestik,''' ''"Urmas Kibuspuu"'' Tänapäev, 2009.</ref>.
 
==Surm==
 
Clemens VIII suri 3. märtsil 1605 Roomas kella 5 paiku hommikul, olles põdenud aastaid [[podagra]]t ja maeti [[Santa Maria Maggiore kirikussekirik]]usse. Ta ei surnud [[5. märts]]il, nagu väidavad mõned mõjukad allikad, sest Salvador Miranda andmetel <ref>Salvador Miranda [http://www.fiu.edu/~mirandas/conclave-xvii.htm#1605] andmetel</ref> algas järgmine konklaav [[14. märts]]il ja konklaav ei tohtinud tollal alata enne 10 päeva möödumist paavsti surmast.
 
==Hinnang==
 
Clemens VIII ajal vabanes [[paavstlus]] Hispaania mõjusfäärist. Kirikuloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] on oma teoses ''''The Oxford Dictionary of Popes'''' iseloomustanud teda piinlikult kohusetruu, tööka, vaga ja rangena. Ta [[paastumine|paastus]], [[mediteerimine|mediteeris]], pidas missasid, käis pihil. Tema [[pihiisa]] oli [[Cesare Baronio]] ja igal kuul käis paavst jalgsi [[palverännak]]ul. Tema soov pidevalt elukohta vahetada andis aga hoobi Kirikuriigi [[rahandus]]ele.
 
''''Catholic Encyclopedia'''' andmeil võrreldi teda [[apostel]] [[Filippus]]ega. Clemens VIII [[visitatsioon|visiteeris]] usinasti kirikuid.
 
==Viited==
{{reflist|1}}
 
==Välislingid==
 
*[http://www.newadvent.org/cathen/04027a.htm Artikkel Clemens VIII kohta.] ''(inglise keeles)''
*[http://www2.fiu.edu/~mirandas/bios1585-ii.htm#Aldobrandini Clemens VIII elulugu.] ''(inglise keeles)''
*[http://www2.fiu.edu/~mirandas/conclave-xvi.htm#1592 1592. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1592.html 1592. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[http://www2.fiu.edu/~mirandas/consistories-xvi.htm#ClementVIII Clemens VIII määratud kardinalid.]
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1592-1605-_Clemens_VIII.html Clemens VIII dokumendid.]
*[http://www.newadvent.org/cathen/01543a.htm Artikkel annuntsiaadi ordust.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/16003c.htm Artikkel Aquileia riitusest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/06710a.htm Artikkel armust.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/02411d.htm Artikkel Bellarminost.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/02785a.htm Artikkel birgitiinidest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/15130a.htm Artikkel Bresti unioonist.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/06046a.htm Artikkel Ferrarast.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/06064a.htm Artikkel foillantidest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/06220a.htm Artikkel Franciscusest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/04344a.htm Artikkel frantsiskaani konventuaalidest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/06281a.htm Artikkel frantsisklastest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/07225a.htm Artikkel Henri IV kohta.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/01206c.htm Artikkel kanoonilisest east.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/06021b.htm Artikkel kirikupühadest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/04060a.htm Artikkel klausuurist.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/04238a.htm Artikkel kongregatsioonist.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/09096b.htm Artikkel Lazaruse rüütliordust.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/09296a.htm Artikkel liturgilistest raamatutest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/09761a.htm Artikkel Maarja Magdaleenast.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/09667b.htm Artikkel Marie de l'Incarnationist.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/09683c.htm Artikkel maroniitidest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/10197b.htm Artikkel mertsedariaanidest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/10436a.htm Artikkel Molinast.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/08407a.htm Artikkel naispaavst Johannast.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/15480a.htm Artikkel Neitsist Maarjast.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/11360c.htm Artikkel Neitsi Maarja kirikupühast.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/11361c.htm Artikkel Neitsi Maarja kirikupühast.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/11144a.htm Artikkel noviitsist.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/13588a.htm Artikkel regulaarvaimulikest.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/14113a.htm Artikkel sotsinianismist.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.newadvent.org/cathen/13613a.htm Artikkel Šotimaast.] ''(inglise keeles)''
 
== Kirjandus ==
 
*[[Morton Colp Abromson]]: ''Clement VIII's Patronage of the Brothers Alberti''. "The Art Bulletin" 60, 1978: 531-547.
*Morton Colp Abromson: ''Painting in Rome during the papacy of Clement VIII (1592-1605)''. New York, 1981.
*[[Carlos Alonso]]: ''Clemente VIII y la fundación de las misiones católicas en Persia''. "La Ciudad de Dios" 171, 1958: 196-240.
*Carlos Alonso: ''Una embajada de Clemente VIII a Persia (1600-1609)''. "Archivum Historiae Pontificiae" 34, 1996: 7-126
*Carlos Alonso: ''Una visita de Clemente VIII al Convento Romano de San Agustín y unos decretos de reforma para toda la Orden''. "Analecta Augustiniana" 60, 1997: 341-356.
*[[Fridolin Amann]]: ''Die Vulgata sixtina von 1590''. Freiburg, 1912.
*[[Bemard Barbiche]]: ''La politique de Clément VIII à l'égard de Ferrare''. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire" 74, 1962: 289-328.
*Bernard Barbiche: ''Lettres originales de Henri IV à Clément VIII''. Miscellanea in onore di monsignor Martino Giusti, I. Città del Vaticano, 1978: 35-71.
*[[Peter Bartl]]: ''"Marciare verso Costantinopoli". Zur Türkenpolitik Klemens' VIII''. "Saeculum" 20, 1969: 44-56.
*[[Paul Maria Baumgarten]]: ''Die Vulgata sixtina von 1590 und ihre Einführungs bulle''. Münster, 1911.
*[[Diego Beggiao]]: ''La visita pastorale di Clemente VIII''. Roma, 1978.
*[[Marcello Beltramme]]: ''La teoriche del Paleotti e il riformismo dell'Accademia di San Luca nella politica artistica di Clemente VIII (1592-1605)''. "Storia dell'Arte" 69, 1990: 201-233.
*[[Agostino Borromeo]]: ''España y el problema de la elección papal de 1592''. "Cuadernos de Investigación Histórica" 2, 1978: 175-200.
*[[Vincenzo Buri]]: ''L'unione della Chiesa copta con Roma sotto Clemente VIII''. Roma, 1931.
*[[Dominik Burkhard]]: ''Clemens VIII., Bellarmin und Augustinus. Zur Valenz der Augustinus-Rezeption in den Gnadenstreitigkeiten des 16. und 17. Jahrhunderts''. G. Förster, "Spiritus et Littera. Beiträge zur Augustinus-Forschung. Festschrift zum 80. Geburtstag von Cornelius Petrus Mayer". Würzburg, 2009: 459-528.
*[[Domenico Caccamo]]: ''La diplomazia della Controriforma e la crociata: dai piani del Possevino alla "lunga guerra" di Clemente VIII''. "Archivio Storico Italiano" 128, 1970: 255-281.
*[[Miles L. Chappell]], [[W. Chandler Kirwin]]: ''A Petrine Triumph: The Decoration of the Navi Piccole in San Pietro under Clement VIII''. "Storia dell'Arte" 21, 1974: 119-170.
*[[Michail Chatzidakis]]: ''"Imagines Pietatis Burghesianae". Die Papstgrabmäler Pauls V. und Clemens' VIII. in der Cappella Paolina in S. Maria Maggiore''. H. Bredekamp, "Totenkult und Wille zur Macht. Die unruhigen Ruhestätten der Päpste in St. Peter". Darmstadt, 2004: 159-178.
*[[Ivan Cloulas]]: ''L'armée pontificale de Grégoire XIV, Innocent IX et Clément VIII pendant la deuxième campagne en France d'Alexandre Farnèse (1591-1592)''. "Bulletin de la Commission Royale d'Histoire", 126, 1960: 83-102.
*[[Anna Maria Corbo]]: ''Fonti per la storia artistica romana al tempo di Clemente VIII''. Roma, 1975.
*[[Fidel Elizondo]]: ''Comentario inédito de Victorio de Appeltern a un rescripto de Clemente VIII sobre la regla franciscana''. "Lateranium" 21, 1980: 27-69.
*[[Maria Teresa Fattori]]: ''Clemente VIII e il suo tempo negli studi storici''. "Cristianesimo nella storia" 22, 2001: 23-64.
*[[José Manuel Floristán Imízcoz]]: ''Cartas del papa Clemente VIII al rey Simón I de Kartli y al'católico' Demetrio de Mtskheta''. "Orientalia christiana periodica" 66, 2000: 373-394.
*[[Angelica Frezza]]: ''Documenti Fiorentini per il parato di Clemente VIII''. "Paragone" 33, 391 (1982): 57-75.
*[[Alberto Gasparini]]: ''Cesare d'Este e Clemente VIII''. Modena, 1960.
*[[Alvar González-Palacios]]: ''Jacopo Ligozzi e il ritratto in commesso di Clemente VIII''. "Paragone" 43, 505-507 (1992): 31-37.
*P. van Isacker: ''Notes sur l'intervention militaire de Clément VIII en France à la fin du XVIe siècle''. "Revue d'histoire ecclésiastique" 12, 1911: 702-713.
*[[Klaus Jaitner]]: ''De officio primario Summi Pontificis. Eine Denkschrift Kardinal Bellarmins für Papst Clemens VIII. (Sept.-Okt. 1600)''. E. Gatz, "Römische Kurie. Kirchliche Finanzen. Vatikanisches Archiv. Studien zu Ehren von Hermann Hoberg". I, Roma, 1979: 377-403;
*Klaus Jaitner: ''Die Hauptinstruktionen Clemens' VIII. für die Nuntien und Legaten an den europäischen Fürstenhöfen, 1592-1603''. I-II Tübingen 1984.
*Klaus Jaitner: ''Il nepotismo di Clemente VIII (1592-1605): il dramma del cardinale Cinzio Aldobrandini''. "Archivio Storico Italiano" 146, 1988: 57-93
*[[Helmut Jaschke]]: ''Das "persönliche Regiment" Clemens' VIII. Zur Geschichte des päpstlichen Staatssekretariats''. "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 65, 1970: 133-144
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[León Lopetegui]]: ''Felipe III y la residencia de los obispos. Intervención del nuncio Camilo Caetani y breve de Clemente VIII''. "Estudios Eclesiásticos" 18, 1944: 233-256.
*[[Armand Louant]]: ''L'intervention de Clément VIII dans le traité de Vervins''. "Bulletin de L'Institut Historique Belge de Roms" 12, 1932: 127-186.
*[[Georg Lutz]]: ''Das Papsttum, die Christenheit und die Staaten Europas, 1592-1605. Forschungen zu den Hauptinstruktionen Clemens' VIII''. Tübingen, 1994.
*[[Stefania Macioce]]: ''Undique splendent. Aspetti della pittura sacra nella Roma di Clemente VIII Aldobrandini (1592-1605)''. Roma, 1990.
*[[Josef Martin]]: ''Clemente VIII et Jacques Stuart''. "Revue d'histoire diplomatique" 25, 1911: 279-307.
*L. Mathaus-Voltolini: ''Die Beteiligung des Papstes Clemens VIII. an der Bekämpfung der Türken in den Jahren 1592-1595''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 15, 1901: 303.
*L. Mathaus-Voltolini: ''Die Legation des Cardinals Hippolyt Aldobrandini nach Polen''. "Bessarione", 8, 1904-1905: 294-310.
*[[Walerian Meysztowicz]]: ''Antonii Martinelli relatio de Hippolyti Aldobrandini legatione in Polonia''. "Antemurale", 12, 1968: 29-42.
*[[Arnold Oskar Meyer]]: ''Clemens VIII und Jakob I. von England''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 7, 1904: 268-308.
*[[Elisabeth Oy-Marra]]: ''Profane Repräsentationskunst in Rom von Clemens VIII. Aldobrandini bis Alexander VII. Chigi''. München, 2005.
*[[Sergio M. Pagano]]: ''L'edizione delle istruzioni generali di Clemente VIII''. "Benedictina" 33, 1986: 183-198.
*[[Fausto Parente]]: ''The Index, the Holy Office, the Condemnation of the Talmud and Publication of Clement VIII's Index''. G. Fragnito, "Church, censorship and culture in early modern Italy". Cambridge, 2001: 163-193.
*[[Burkhard Roberg]]: ''Türkenkrieg und Kirchenpolitik. Die Sendung Kardinal Madruzzos an den Kaiserhof und zum Reichstag von 1594''. "Quellen und Forschungen aus Italienischen Archiven und Bibliotheken" (QFIAB), 65, 1985: 192-305; QFIAB 66, 1986: 192-268.
*Rossi: ''Di una controversia tra la republica di Venezia e Clemente VIII''. Archivio Veneto. 1889.
*[[Joseph Schmidlin]]: ''Eine Vorläuferin der Propaganda unter Klemens VIII''. "Zeitschrift für Missionswissenschaft" 11, 1921: 232-234.
*I. Sicard: ''La reforma de los religiosos intentada por Clemente VIII''. Bogotá, 1954.
*[[Lino Sighinolfi]]: ''Il possesso di Cento e delle Pieve e la legazione di Cesare Cremonino a Clemente VIII in Ferrara''. "Atti e memorie (Romagna)" 25 (1906-1907): 423-467.
*[[Paolo Simoncelli]]: ''Clemente VIII e alcuni provvedimenti del Sant'Uffizio''. "Critica Storica" 13, 1976: 129-172.
*[[Elisabeth Springer]]: ''Kaiser Rudolf II., Papst Clemens VIII. und die bosnischen Christen. Taten und Untaten des Cavaliere Francesco Antonio Bernucci in kaiserlichen Diensten in den Jahren 1594-1602''. "Mitteilungen des Österreichischen Staatsarchivs" 33, 1980: 77-105.
*[[José Ignacio Tellechea Idígoras]]: ''Clemente VIII y el episcopado español en las postrimerías del reinado de Felipe II''. "Anthologica Annua" 44, 1997: 205-380.
*[[Fabio Vecchi]]: ''La "derogatio amplissima", replica di Clemente VIII sulle controversie giurisdizionali tra fori speciali in Portogallo''. "Antonianum" 84, 2009: 323-346.
*Wadding: ''Vita Clementis VIII''. Roma, 1723.
*[[J. W. Wos]]: ''La legazione diplomatica in Polonia del cardinale I. Aldobrandini in una lettera di Emilio Pucci''. "Rinascimento" 10, 1970: 219-234.
 
{{algus}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Clemens_VIII"