Erinevus lehekülje "Beetlipähkel" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Areca catechu Blanco2.350.png|right|250px|thumb|Beetlipähkel]]
'''Beetlipähkel''' on [[beetli-areekapalm]]i (''Areca catechu'') [[vili]]. Bioloogilises mõttes pole see [[pähkel]], vaid [[luuvili]].
 
Värskelt on beetlipähklid [[roheline|rohelised]] ja nii pehmed, et neid saab kergesti lõigata tavalise noaga. Küps pähkel muutub algul [[kollane|kollaseks]] ja siis [[oranž]]iks ning pärast kuivamist peaaegu kivikõvaks. Pärast seda saab seda lõigata üksnes spetsiaalse kääridetaolise vahendiga.
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200-450 miljonit inimest ja see ongi [[Tubakas (aine)|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel neljandaks levinuimaks psühhoaktiivseks aineks.<ref name="S. Piippo, U. Salo">S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007</ref>
 
Beetlipähkit kasutatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s [[Pakistan]]ist ja [[Maldiivid]]est [[Taivan]]i ja [[Indoneesia]]ni, samuti sealt ida poole [[Paapua Uus-Ginea]]s ja [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartel]].
Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat [[Kagu-Aasia]]st. [[Tai]] [[Sprit Cave]]'st on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning algupäraselt kasutasid pähkleid [[šamaan]]id.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
Kohati tarvitatakse pähklipulbrit [[hammas]]te puhastamise vahendina. Kui mitu lusikatäit sisse võtta, saab lahti [[parasiit]]idest.
Beetlipähklid olid eriti tähtsad [[India]] kõrgemates ühiskonnakihtides. Indias kasutati beetlipähkleid koos maitseainetega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud [[uhmer|uhmrid]], nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed, eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200-450200–450 miljonit inimest janing see ongion [[Tubakas (aine)|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel neljandaksleviku levinuimakspoolest psühhoaktiivseksneljas ainekspsühhoaktiivne aine.<ref name="S. Piippo, U. Salo">S. Piippo, U. Salo,. ''"Meelte ja tunnete taimed'',". Tallinn: Kirjastus[[Varrak (kirjastus)|Varrak,]] [[2007]]</ref>
Beetlipähkel mõjutab [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilist närvisüsteem]]i, kus ta stimuleerib [[muskariinatsetüülkoliin]]i retseptoreid ja mõjutab kaudselt [[dopamiin]]i. Samuti pärsib ta [[atsetüülkoliin]]i estraasi, alandab [[norepinefriinitase]]t, ergutab süljeeritust, [[kopsunäärmed|kopsu]]- ja [[soolenäärmed|soolenäärmeid]] ning aeglustab südamerütmi. [[Arekadeiin]] stimuleerib meelt nagu [[nikotiin]]. Vahel segatakse beetlipähkleid ka tubakaga.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat [[Kagu-Aasia]]st. [[Tai]]st [[Sprit Cave]]'stist on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning algupäraseltalgselt kasutasid pähkleid [[šamaan]]id.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
[[Pilt:Betelnut-Cutter, Indonesia.JPG|thumb|left|Beetlipähklipurustaja Indoneesiast]]
 
Beetlipähklid olid eriti tähtsad [[India]] kõrgemates ühiskonnakihtideskastides. Indias kasutati beetlipähkleid koos maitseainetega[[maitseaine]]tega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud [[uhmer|uhmrid]], nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed, eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, suu ja huuled värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb sõljeeritus, suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada ka veresoontehaigusi, suhkrutõbe ja südame rütmihäireid või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
Beetlipähkel mõjutab [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilist närvisüsteem]]i, kus ta stimuleerib [[muskariinatsetüülkoliin]]i retseptoreid ja mõjutab kaudselt [[dopamiin]]i. Samuti pärsib ta [[atsetüülkoliin]]i estraasi, alandab [[norepinefriinitase]]t, ergutab süljeeritust, [[kopsunäärmed|kopsu]]- ja [[soolenäärmed|soolenäärmeid]] ning aeglustab südamerütmi. [[Arekadeiin]] stimuleerib meelt nagu [[nikotiin]]. Vahel segatakse beetlipähkleid ka tubakaga.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
[[Pilt:Betelnut-Cutter, Indonesia.JPG|thumb|leftpisi|Beetlipähklipurustaja Indoneesiast]]
[[Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut]] tunnistas beetlipähkli [[2003]] [[kartsinogeen]]seks ehk [[vähktõbi|vähki]] tekitavaks aineks. Võrreldes inimestega, kes beetlipähklit ei tarvita, on tarvitajatel 8,4 korda suurem tõenäosus haigestuda suuvähki. Nendel, kes tarvitavad beetlit tubakaga segatult, on see tõenäosus 9,9 korda suurem.
 
Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, [[suu]] ja huuled[[huul]]ed värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb sõljeeritus,süljeeritus. suuredSuured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada ka veresoontehaigusi, suhkrutõbe ja südame rütmihäireid või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
[[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] on beetlipähklite ja selle lehtede omamine karistatav.
 
==Viited==
27 121

muudatust