Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Wilhelm Conrad Röntgen (1845--1923).jpg|thumb|Wilhelm Conrad Röntgen]]
'''Wilhelm Conrad Röntgen''' ([[27. märts]] [[1845]] [[Lennep]], [[Nordrhein-Westfalen]] – [[10. veebruar]] [[1923]] [[München]]) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli [[1895]]. aastal avastatud [[röntgenikiirgus]]. [[1901]]. aastal pälvis ta esimese [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]].
 
 
==Elukäik==
Wilhelm Conrad Röntgen sündis linnas nimega Lennep (tänapäeval kannab nime [[Remscheid]]). Ta oli ainus laps peres, isa oli tal kaupmees. Esimese hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.
 
Teda köitis väga [[füüsika]] ja ta läks õppima Zürichi[[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina füüsika kateedril seal samas Zürichi PT instituudis, hiljem töötab samas valdkonnas Gissenis[[Gissen]]is.
 
Perioodil [[1871]]-[[1873]] töötas Röntgen [[Würtzburgi ülikoolisÜlikool]]is, hiljem, aastal [[1874]] koos oma professori [[August Adolf KundtomigaKundtom]]iga läks üle [[Strasbourgi ülikooliÜlikool]]i. Seal töötas ta viis aastat Lektorinalektorina, seejärel professorina. Samuti, aastal 1875 WilhelmRöntgen sai Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.
Wilhelm Conrad Röntgen sündis linnas nimega Lennep (tänapäeval kannab nime Remscheid). Ta oli ainus laps peres, isa oli tal kaupmees. Esimese hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.
 
Juba [[1879]] juhtis ta füüsika kateedrit Gisseni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würtzburgi Ülikooli füüsika kateedri eesotsas, hiljem, aastal 1894, tema valiti selle ülikooli rektoriks.
Teda köitis väga füüsika ja ta läks õppima Zürichi polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle asus ta tööle assistendina füüsika kateedril seal samas Zürichi PT instituudis, hiljem töötab samas valdkonnas Gissenis.
Perioodil 1871-1873 töötas Röntgen Würtzburgi ülikoolis, hiljem, aastal 1874 koos oma professori August Adolf Kundtomiga läks üle Strasbourgi ülikooli. Seal töötas ta viis aastat Lektorina, seejärel professorina. Samuti, aastal 1875 Wilhelm sai Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.
 
Aastal [[1900]] sai temast [[Müncheni ülikooliÜlikool]]i füüsika kateedri juht, see oli tema viimane töökoht. Hiljem, oma vanuse tõttu pidi ta õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.
Juba 1879 juhtis ta füüsika kateedrit Gisseni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würtzburgi Ülikooli füüsika kateedri eesotsas, hiljem, aastal 1894, tema valiti selle ülikooli rektoriks.
 
Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti [[Kolumbia ÜlikooliÜlikool]]i [[New- York|New Yorgis]], jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär.
Aastal 1900 sai temast Müncheni ülikooli füüsika kateedri juht, see oli tema viimane töökoht. Hiljem, oma vanuse tõttu pidi ta õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.
 
Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti Kolumbia Ülikooli New-Yorgis, jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär.
 
Wilhelm Conrad Röntgen suri 10 veebruaril 1923 vähihaigusesse.
 
Wilhelm Conrad Röntgen suri [[10. veebruarilveebruar]]il [[1923]] vähihaigusesse[[vähihaigus]]esse.
 
==Karjäär==
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi Magnetismi[[magnetism]]i alal. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu [[Hendrik Anton LorenzileLorenz]]ile, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel.
 
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi Magnetismi alal. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu Hendrik Anton Lorenzile, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel.
 
 
==Kiirte avastamine==
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würtzbergi ülikooliÜlikooli füüsilise instituudi juhina, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, Röntgen jätkas tööd. Taaskord ta lülitas sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. {{kas|платиноцианистого бария}} kristallid[[kristall]]id, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel Wilhelm lülitas voolu taaskord sisse ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama.
 
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, millele ta pani nimeks X-kiirgus. Röngeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlena tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiive X-kiirte voo.
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würtzbergi ülikooli füüsilise instituudi juhina, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, Röntgen jätkas tööd. Taaskord ta lülitas sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. платиноцианистого бария kristallid, mis vedelesid ligidal hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel Wilhelm lülitas voolu taaskord sisse ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga hakkasid jälle helendama.
 
Tänu sellele torule, Röntgen õppis tundma uute, tundmatute kiirte peamised omadused. Hiljem said need kiired nimeks – röntgen kiiredröntgenkiired.
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, millele ta pani nimeks X-kiirgus.
Röngeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlena tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiive X-kiirte voo.
 
Tänu sellele torule, Röntgen õppis tundma uute, tundmatute kiirte peamised omadused. Hiljem said need kiired nimeks – röntgen kiired.
 
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitte-läbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Esimesed röntgenpildid olid salvestatud Wilhelm Conrad Röntgeni poolt.
 
Saksa teadlase avastus mõjus väga kõvasti teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenkiirte abil. Lühikese ajaga röntgenitorud olid võetud kasutusele meditsiinis[[meditsiin]]is ja paljudes teistes tehnika valdkondades.
 
Röntgen sai palju pakkumisi erinevadelt firmadelt, et osta ära õigus kasutada seda leiutist, aga Wilhelm keeldus patendeerimisest, kuna tema ei suhtunud enda uurimustesse kui tulu toovatesse allikatesse.
 
Aastaks 1919, röntgentorud olid kasutusel igal pool paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnika valdkonnadtehnikavaldkonnad, röntentoloogia, röntgenodiagnostiga, röntgenistruktuuriline analüüs jne.
 
 
==Isiklik elu==
Wilhelm oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, tol hetkel WilhelmRöntgen oli 74-aastane.
 
Wilhelm oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, tol hetkel Wilhelm oli 74-aastane.
 
 
{{NobelFüüsika}}
10 572

muudatust