Émile Cohl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[
'''Émile Cohl''' (sünninimi '''Émile Eugène Jean Louis Courtet'''; [[4. jaanuar]] [[1857]] – [[20. jaanuar]] [[1938]]) oli [[Prantsusmaa]] kunstnik, maailma esimese [[animafilm]]i "[[Fantasmagorie]]" autor.
Tema isa Elie oli kummikaupmees, ema Emilie Laure oli [[õmbleja]]. Isa kummivabrik töötas väga kõikuva kasumlikkusega, mistõttu pere pidi [[Pariis]]is korduvalt kolima. Émile nägi lapsepõlves oma isa harva, ema seevastu oli väga hoolitsev kuni oma surmani [[1863]], kui poeg oli 6-aastane.
7-aastaselt pandi mile [[internaatkool]]i, kus avastati tema kunstianne. Koolis julgustati teda [[kunst]]i alal edasi tegutsema. Järgmisel aastal ei saanud ta külmetuse tõttu kooli minna, vaid pidi viibima isa [[korter]]is. Seal hakkas ta [[postmark]]e koguma ja edaspidi teenis ta selle hobi abil endale mitut puhku elatist.
[[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] ja sellele järgneva piiramise ajal lõpetas Elie Courtet' tehas tegevuse. Émile pidi oma õpinguid jätkama märksa odavama [[õppemaks]]uga Tourgot' koolis, aga ta jättis õpingud varsti unarusse. Ta avastas enda jaoks kaks nähtust, mis mõjutasid kogu tema ülejäänud elu: [[nukuteater|nukuteatri]] ja poliitilise [[karikatuur]]i. ''Fantoche'' oli niisugune nukuteater, kus nukunäitleja pani oma pea läbi seina sees oleva augu, nii et vaatajatele paistis ainult pea, ning augu all oli peata nukk, mille käsi-jalgu sai nukunäitleja liigutada. Vaatajatele tundus, et nuku keha otsas on näitleja pea.
Poliitilised karikatuurid olid [[Napoleon III]] ajal keelatud. Seevastu [[Pariisi Kommuun]]i ajal puudusid nendele igasugused piirangud ja see oli tollal laialt levinud kunstivorm. Karikaturistid tavatsesid oma plakateid avalikkusele näidata Rue de Croissant'il, mis asus üksnes mõne kvartali kaugusel Turgot' koolist.
[[1872]] pani isa Émile'i 3 aastaks [[juveliir]]i õpipoisiks ja sel ajal hakkas mile ka ise karikatuure joonistama. Seejärel otsis isa talle töökoha merekindlustusmaakleri juures, aga Émile lahkus peatselt sellelt kohalt ja asus märksa väiksema palgaga tööle filatelisti juures, kus jätkas joonistamist ja [[boheemlus|boheemlikku]] elustiili, olles sageli poolnäljas.
[[Pilt:Emile Cohl and André Gill.jpg|pisi|Émile Cohl (vasakul) ja André Gill]]
[[1878]] alustas ta tööd Prantsusmaa tolle aja kuulsaima karikaturisti [[André Gill]]i juures. Gill oli välja andnud Napoleon III suhtes kriitilist ajakirja "Kuu" ("''La Lune''"), mille võimud olid sulgenud. Gill pidi ka vangis istuma. [[1876]] hakkas ta välja andma uut ajakirja, mille pealkiri oli "Punane Kuu" ("''La Lune Rousse''"). Gilli ajakirjad naeruvääristasid nii monarhiste kui kodanlust. Kuid [[Kolmas Vabariik]] leevendas [[tsensuur]]i üha rohkem, mistõttu Gillil polnud enam prominentseid naeruvääristamisobjekte ja "Punane Kuu" suleti [[1879]]. [[29. juuli]]l [[1881]] kaotati Prantsusmaal igasugune tsensuur.
Courtet' töö Gilli juures oli esialgu piltidele taustade joonistamine. Ta omandas kiiresti Gilli stiili, millele olid omased suure ja üksikasjalikult kujutatud peaga ning suhteliselt väikese ja skemaatilisemalt kujutatud kehaga inimfiguurid. See stiil oli ilmselt mõjutatud ''fantoche''-stiilis nukuteatrist. Sel ajal hakkas ta kasutama varjunime Émile Cohl, mille all ongi tuntum kui kodanikunime all. Varjunime päritolu ja tähendus ei ole selge.
1879. aasta paiku kirjutas Émile kaks satiirilist [[näidend]]it, aga rahvas võttis need kehvasti vastu. Umbes sel ajal suri tema isa Elie Courtet, jättes oma pojale tagasihoidliku päranduse.
Émile abiellus [[12. november|12. novembril]] 1881 ja [[1883]]. aasta mais sündis neil tütar Marcelle Andrée, aga hiljem jättis naine Émile'i ühe näitleja pärast maha.
1881. aasta paiku kaotas Gill mõistuse ja paigutati Charentoni hullumajja. Ta lasti sealt mõne aja pärast välja ja [[1882]] maalis ta oma elu ainsa tõsise [[maal]]i "Hullumeelne", mis oli ka [[Pariisi Salong]]is väljas. Kriitikud arvasid sellest maalist väga halvasti, mispeale Gill läks lõplikult hulluks ja suri Charentoni hullumajas [[1885]].
{{pooleli}}
==Välislingid==
| |||