Erinevus lehekülje "Raivo Vare (kunstnik)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli väga mitmes Eestimaa paigas - Kuremaal, Luual, Adaveres, Vändras, Kambjas jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali - "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja-teemadel, näiteks "Kalevipoeg kündmas", "Hundid Kalevipoja hobust murdmas", "Kalevipoja kättemaks huntidele" ja "Sõit Sädemete saarele". Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi lepingu alusel Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade järgi.
 
1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (s. 1920), kes töötas Kambja sovhoosis peazootehnikuna (lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1948. a.). 1959. aastal sündis Varede perekonda tütar Ülle (peale abiellumist Algma).
 
Eesti Põllumajanduse Instituudi 150. aastapäeva pidustustel [[Vana-Kuuste]]s 1984. aasta novembris korraldas Ülle Vare oma isa esimese mälestusnäituse. [[Kuuste Põhikool|Kuuste 8-klassilise kooli]] ruumides oli välja pandud 30 Raivo Vare õlimaali.
Lisaks maalimisele tegeles Raivo Vare fotograafiaga. Kaks tema loodusfotot ("Taevaskoda talvel" ja "Haavamets Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Räpina rajoonis") on ilmunud albumis "Eesti kaunis loodus".
 
2010. aastal korraldatikorraldas kunstnikÜlle RaivoAlgma Vareoma isa 100. sünniaastapäevale pühendatud õlimaalinäitusõlimaalinäituse Tartus,Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna raamatukogusharukogus (Suur kaar 56). Välja oli pandud umbes 50 õlimaali.
 
==Viited==
48

muudatust