Redaktsioon: 14. veebruar 2011, kell 21:20 redigeeri ArthurBot (arutelu \| kaastöö) 36 635 muudatust P r2.6.3) (robot lisas: sk:Severonemecký spolok ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. veebruar 2011, kell 20:22 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 885 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {\| border="1" style="float:right" ~~{{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2011}}~~ ! align="center" colspan="2" style="background-color:#f2f2f4; font-size:130%" \| '''Põhja-Saksa Liit'''<br>''Norddeutscher Bund''<br><small>1866–1871</small> ~~{{keeletoimeta}}~~ ~~{\| border="1" cellpadding="2" style="float:right; border-collapse:collapse; border-color:#f2f2f4; margin-left:15px; margin-bottom:15px; width:38%; font-size:90%; border: 1px #aaaaaa solid;"~~ ~~! align="center" colspan="2" style="letter-spacing:0.8px; background-color:#f2f2f4; font-size:130%;" \| '''Põhja-Saksa Liit'''</br>''Norddeutscher Bund''<br><small>1866–1871</small>~~ \|- \| ~~bgcolor="#ffffff"~~ align="center" colspan="2"\| [[Pilt:Flag of the German Empire.svg\|140px\|Lipp]] ~~{\| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" width="100%"~~ ~~\| align="center" \| [[Pilt:Flag of the German Empire.svg\|140px\|Lipp]]~~ \|- \| align="center" colspan="2" style="background-color:#f2f2f4"\| '''Eelnev - järgnev''' \|} \|- \| align="center" colspan="2" ~~style="letter-spacing~~\| [[Pilt:0Wappen_Deutscher_Bund.~~5px;~~svg\|20px]] ~~background-color~~[[Saksa Liit]] ↔ [[Saksa Keisririik]] [[Pilt:~~#f2f2f4"\|~~Flag ~~'''Eelnev~~of -the ~~järgnev'''~~German Empire.svg\|20px]] \|- \| '''[[Riigikeel]]''' \|\| [[saksa keel]] ~~\| style="background:#ffffff" align="center" colspan="2" \|~~ ~~{\| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" width="100%"~~ ~~\| align="center" valing="top" \| [[Pilt:Wappen_Deutscher_Bund.svg\|20px]] [[Saksa Liit]] ↔ [[Saksa Keisririik]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg\|20px]]~~ \|} \|- \| '''[[~~Riigikeel~~Pealinn]]''' \|\| [[Berliin]] ~~\| [[Saksa keel]]~~ \|- \| '''Liidu eesistuja''' \|\| [[Wilhelm I]], Preisimaa kuningas ~~\| '''[[Pealinn]]'''~~ ~~\| [[Berliin]]~~ \|- \| '''Asutamine''' \|\| [[18. august]] [[1866]] ~~\| '''Liidu eesistuja'''~~ ~~\| [[Wilhelm I\|Wilhelm I]], Preisimaa kuningas~~ \|- \| colspan="2" \| [[Pilt:Norddeutscher_Bund.png\|300px\|Kaart]] ~~\| '''Asutamine'''~~ ~~\|18. august 1866~~ \| \|- ~~\| align="center" colspan="2" style="letter-spacing:0.5px; background-color:#f2f2f4"\| '''Kaart'''~~ \|- ~~\| style="background:#ffffff" align="center" colspan="2" \|~~ ~~{\| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" width="100%"~~ ~~\| align="center" valing="top" \| [[Pilt:Norddeutscher_Bund.png\|300px\|]]~~ \|} \|} '''Põhja-Saksa Liit''' ([[saksa keel]]es ''Norddeutscher Bund'') oli [[1866]]–[[1871]] sõltumatu [[riik]], mis koosnes 22 Põhja-[[Saksamaa]] riigist. [[1866]]. aastal toimunud [[Austria-Preisi sõda\|Austria-Preisi sõja]] ajal kaotati [[Viini kongress]]il [[1815]] loodud [[Saksa Liit]]. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit, millest jäid välja [[Austria]] ja selle liitlasteks olnud Lõuna-Saksamaa riigid, millest tähtsaim oli Baieri kuningriik. Välja jäid Austria, Baier, [[Württemberg]], [[Baden]], [[Luksemburg]], [[Limburgi hertsogkond]], [[Liechtenstein]] ja [[Hesseni suurhertsogkond\|Hesseni suurhertsogkonna]] lõunaosa. '''Põhja-Saksa Liit''' (saksa ''Norddeutscher Bund'') oli aastatel 1866-1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist. Seda juhtis [[Preisimaa kuningriik\|Preisimaa kuningriigi]] kantsler [[Otto von Bismarck]]. Liidu rahvastikust 80% olid Preisimaa kodanikud. Aastal 1871 sai sellest alus [[Saksa keisririik\|Saksa keisririigile]], mis võttis üle suurema osa liidu põhiseadusest ja selle lipu. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeim võimuorgan oli [[Liidupäev]]. Liidu eesistujaks oli [[Preisi kuningas]]. Liitu juhtis [[Preisimaa kuningriik\|Preisimaa kuningriigi]] kantsler [[Otto von Bismarck]]. Sellest sai alus [[Saksa keisririik\|Saksa keisririigile]], mis võttis üle suurema osa liidu põhiseadusest ja lipu. Kuigi tema eelkäija [[Saksa Liit]] oli sõltumatute riikide lõtv ühendus, oli Põhja-Saksa Liit tõeline riik. Selle territoorium koosnes Saksa Liidu osadest põhjapool [[Main]]i jõge (erandiks oli [[Luksemburg]]), pluss [[Hohenzollern-Sigmaringeni vürstiriik]] ning Preisimaa ida-alad ja [[Schleswigi hertsogkond]], kuid välja jäid [[Austria]], [[Baieri]], [[Württemberg]], [[Baden]], [[Luksemburg]], [[Limburgi hertsogkond]], [[Liechtenstein]] ja [[Hesseni suurhertsogkond\|Hesseni suurhertsogkonna]] lõunaosa. Kuigi tema eelkäija [[Saksa Liit]] oli sõltumatute riikide lõtv ühendus, oli Põhja-Saksa Liit tõeline riik. Selle territoorium koosnes Saksa Liidu osadest põhja pool [[Main]]i jõge (erandiks oli Luksemburg), millele lisandusid [[Hohenzollern-Sigmaringeni vürstiriik]], Preisimaa ida-alad ja [[Schleswigi hertsogkond]]. See kindlustas Preisimaa kontrolli [[Põhja-Saksamaa]] üle, ning see sama kontroll tulenes tolliliidu ja salajaste rahulepingute (kokku lepitud lõunapoolsete riikidega päev enne [[Praha rahu]]) kaudu Lõuna-Saksamaaga. See kindlustas Preisimaa kontrolli [[Põhja-Saksamaa]] üle. See kontroll tulenes tolliliidust ja salajastest rahulepingutest Lõuna-Saksamaaga, mis lepiti lõunapoolsete riikidega kokku päev enne [[Praha rahu]]. Kuigi liit lõpetas oma olemasolu pärast Saksa keisririigi loomist aastal 1871, oli see ehituskiviks sel aastal vastu võetud Saksa põhiseadusele. See põhiseadus andis tohutu võimu uuele katslerile, [[Otto von Bismarck]]ile, kes nimetati Liidunõukogu (Preisimaa) presidendi poolt. See oli tingitud sellest, et põhiseadus tegi kantsleri Riigipäeva ees 'vastutavaks', kuid mitte aruandekohustuslikuks. Seega võimaldas see talle kasu olla ühenduslüli keisri ja rahva vahel. Kantsler säilitas võimu sõjalise eelarve üle ka pärast põhiseaduslikku kriisi, mille [[Wilhelm I]] aastal 1862 lahendas. Seadused takistasid ka nende riigiteenistujate Riigipäeva liikmeks saamise, kes olid 1860-atel Bismarckiga oppositsioonis. Liit tekkis pärast Preisimaa võitu [[Austria]] ja teiste allesjäänud Saksa Liidu riikide üle 1866. aasta [[Austria-Preisi sõda\|Austria-Preisi sõjas]]. Selle põhiseaduse, ~~mis~~kirjutas Bismarck ja see jõustus [[1. ~~juulil~~juuli]]l [[1867~~, kirjutas Bismarck~~]]. Täidesaatev võim oli antud presidendile, mis oli Preisimaa kuninga pärilik amet. ~~Teda aitas kantsler, kes~~Kantsler vastutas ainult tema ees. Seadusandlik võim oli antud kahekojalisele parlamendile. Liiduriigid olid esindatud Liidunõukogus 43 kohaga. Rahvas oli esindatud Riigipäeval, ~~mis~~mille ~~valiti~~valisid ~~meeste poolt~~mehed üldistel valimistel. Liidunõukogu liikmelisust laiendati ~~enne aastat 1871~~1867 tolliliidu parlamendi loomisega ~~aastal 1867~~, mis püüdis luua tihedamat ~~ühtsust~~koostööd lõunapoolsete riikidega, ~~esindajate~~lubades ~~Liidunõukogusse~~neil esindajaid ~~saatmis~~Liidunõukogusse ~~lubamisega~~saata. ~~Kõigis plaanides~~Preisimaa kasutas ~~Preisimaa~~ peaaegu täielikku kontrolli liidu üle. Liidu rahvastikust 80% olid Preisimaa kodanikud. Nelja viiendikuga riikide ~~territooriumist ja rahvastikust~~maa-alast oli ~~Hohenzollernite kuningriik~~see suurem kui muud 21 riiki kokku. Sel oli Liidunõukogus 17 häält ja see võis ~~kergesti~~ tulemusi kontrollida, tehes väiksemate riikidega kokkuleppeid. Lisaks oli Bismarck ka Preisimaa välisminister ja ~~seega~~tal oli ~~tal~~ õigus juhendada Preisimaa esindajaid Liidunõukogus. Kuigi liit lõpetas oma olemasolu pärast Saksa keisririigi loomist aastal 1871, oli selle põhiseadus aluseks samal aastal vastu võetud Saksa põhiseadusele. Põhja-Saksa Liidu põhiseadus andis tohutu võimu katslerile Otto von Bismarckile, kelle nimetas ametisse Liidunõukogu president [[Wilhelm I]]. Nimelt tegi põhiseadus kantsleri Riigipäeva ees "vastutavaks", kuid mitte aruandekohustuslikuks. See võimaldas tal olla ühenduslüli keisri ja rahva vahel. Kantsler säilitas võimu riigi sõjalise eelarve üle ka pärast põhiseaduskriisi, mille Wilhelm I [[1862]] lahendas. Seadused takistasid ka nende riigiteenistujate Liidupäeva liikmeks saamist, kes olid 1860-ndatel Bismarckiga opositsioonis. Pärast Preisimaa võitu [[Prantsuse teine kesririik\|Prantsuse teise kesririigi]] ja seejärel moodustatud [[Prantsuse kolmas vabariik\|Prantsuse kolmanda vabariigi]] üle [[Prantsuse-Preisi sõda\|Prantsuse-Preisi sõjas]] aastal 1871, ühinesid [[Baieri]], [[Württemberg]] ja [[Baden]] (koos [[Hesseni suurhertsogkond\|Hesseni suurhertsogkonna]] osadega, mis algselt liiduga ei ühinenud) liidu riikidega, et moodustada [[Saksa keisririik]], kus Wilhelm I võttis uue tiitli '''Saksa keiser''' (mitte ''Saksamaa keiser'', kuna Austriat ei kaasatud). Põhja-Saksa Liidus algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühendamine. [[1870]]. aastal alustas Prantsusmaa Saksamaa ühinemise vältimiseks [[Prantsuse-Preisi sõda\|Prantsuse-Preisi sõja]], mille prantslased kaotasid. Saksa Keisririik (Väike-Saksamaa) kuulutati pidulikult välja juba enne sõja lõppu, 1871. aasta algul [[Prantsusmaa]]l [[Versailles' loss]]is. Baier, Württemberg ja Baden koos [[Hesseni suurhertsogkond\|Hesseni suurhertsogkonna]] osadega, mis Põhja-Saksa Liitu ei kuulunud, ühinesid nüüd liidu riikidega, et moodustada Saksa keisririik. Selle koosseisu kuulusid kõik saksa riigid, välja arvatud Austria, Liechtenstein ja 1867 neutraalseks kuulutatud Luksemburg. Ka kuulus Saksa Keisririigi koosseisu 1871 annekteeritud [[Elsass-Lotringi]] riigimaa, mida ei ühendatud ühegi liidumaaga. Wilhelm I võttis endale uue tiitli [[Saksa keiser]] (mitte Saksamaa keiser, kuna Austriat ei kaasatud). ~~== Postmargid ==~~ ~~[[Pilt:Stamp of North German Confederation.jpg\|thumb\|130px\|7-kroitseriline mark, 1868]]~~ ~~Liidu üheks ülesandeks oli käsitleda posti ja välja anda postmarke.~~ == Liikmesriigid == [[Pilt:Kriegsflagge_des_Norddeutschen_Bundes_1867-1871.jpg\|thumb\|Põhja-Saksa Liidu sõjalipp]] Põhja-Saksa Liidu liikmesriigid olid * [[Preisi kuningriik]] (personaalunioonis [[Lauenburgi hertsogkond\|Lauenburgi hertsogkonnaga]] * [[Saksi kuningriik]] * [[Hesseni suurhertsogiriik\|Hesseni suurhertsogiriigi]] põhjapoolne osa * [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik]] * [[Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiriik]] * [[Oldenburgi suurhertsogiriik]] * [[Saksi-Weimar-Eisenachi suurhertsogiriik]] * [[Anhalti hertsogiriik]] * [[Braunschweigi hertsogiriik]] * [[Saksi-Altenburgi hertsogiriik]] * [[Saksi-Coburgi-Gotha hertsogiriik]] * [[Saksi-Meiningeni hertsogiriik]] * [[Lippe vürstiriik]] * [[Reussi vanema liini vürstiriik]] * [[Reussi noorema liini vürstiriik]] * [[Schaumburg-Lippe vürstiriik]] * [[Schwarzburg-Rudolfstadti vürstiriik]] * [[Schwarzburg-Sondershauseni vürstiriik]] * [[Waldeck-Pyrmonti vürstiriik]] * vaba hansalinn [[Breemen]] * vaba hansalinn [[Hamburg]] * vaba hansalinn [[Lüübek]]. Mõned Austria liitlased ([[Hannoveri kuningriik]], [[Hessen-Kasseli maakrahvkond]], [[Hessen-Homburgi maakrahvkond]], [[Nassau vürstiriik]] ja [[Frankfurt\|Frankfurdi]] vabalinn) või nende osad annekteeris Preisimaa aastal 1866. Waldeck-Pyrmonti haldus loovutati 1867. aastal Preisimaale, kuid ta jäi iseseisvaks vürstiriigiks. ~~Liikmesriigid olid:~~ [[Pilt:Stamp of North German Confederation.jpg\|thumb\|130px\|7-kroitseriline mark (1868)]] ~~# [[Preisi kuningriik]] (personaalunioonis [[Lauenburgi hertsogkond\|Lauenburgi hertsogkonnaga]],~~ == Postmargid == ~~# [[Saksi kuningriik]]~~ ~~# [[Hesseni suurhertsogiriik\|Hesseni suurhertsogiriigi]] põhjapoolne osa,~~ Liidu üheks ülesandeks oli käsitleda posti ja välja anda postmarke. ~~# [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik]],~~ ~~# [[Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiriik]],~~ ~~# [[Oldenburgi suurhertsogiriik]],~~ ~~# [[Saksi-Weimar-Eisenachi suurhertsogiriik]],~~ ~~# [[Anhalti hertsogiriik]],~~ ~~# [[Braunschweigi hertsogiriik]],~~ ~~# [[Saksi-Altenburgi hertsogiriik]],~~ ~~# [[Saksi-Coburgi-Gotha hertsogiriik]],~~ ~~# [[Saksi-Meiningeni hertsogiriik]],~~ ~~# [[Lippe vürstiriik]],~~ ~~# [[Reussi vanema liini vürstiriik]],~~ ~~# [[Reussi noorema liini vürstiriik]],~~ ~~# [[Schaumburg-Lippe vürstiriik]],~~ ~~# [[Schwarzburg-Rudolstadti vürstiriik]],~~ ~~# [[Schwarzburg-Sondershauseni vürstiriik]],~~ ~~# [[Waldeck-Pyrmonti vürstiriik]],~~ ~~# [[Vaba Hansalinn Breemen]],~~ ~~# [[Vaba Hansalinn Hamburg]] ja~~ ~~# [[Vaba Hansalinn Lübeck]].~~ Mõned Austria liitlased ([[Hannoveri kuningriik]], [[Hessen-Kasseli maakrahvkond]], [[Hessen-Homburgi maakrahvkond]], [[Nassau vürstiriik]] ja [[Frankfurt]]i vabalinn) või nende osad annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. Waldeck-Pyrmonti administratsioon loovutati 1867. aastal Preisimaale, kuid ta jäi iseseisvaks vürstiriigiks. [[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]

Põhja-Saksa Liit: erinevus redaktsioonide vahel