Vikipeedia

Saimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Dinamik-bot (arutelu | kaastöö)
4419 muudatust
P [r2.6.5] robot muutis: ur:سائی ما (جھیل)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:GreaterSaimaa.gif|thumbpisi|Saimaa (türkiissinisega) satelliidilt nähtuna. Foto all vasakul on näha [[Soome laht]]e ja paremal keskel [[Laadoga järv]]e.]]
[[Pilt:Saimaan aalto.jpg|thumbpisi|Laine murdub [[Joutseno]]s randa.]]
'''Saimaa''' on järv [[Euroopajärv]]s [[Soome]] kaguosas. Tema [[Geograafilisedgeograafilised koordinaadid]] on 61°15′N, 28°15′E.
 
Et järv on väga liigestatud kaldajoonega (rannik on paljudes kohtades kaljune) ja saarterohke, siis tajutakse selle osi eraldi järvedena ningja järve nimetatakse ka '''Saimaa järvistuks'''. Ühesuguse veetaseme tõttu on tegemist siiski ühe järvega.
Kogu järve pindala on umbes 4400 km². TegemistSee on Soome suurimasuurim ningja [[Euroopa]] suuruselt neljandaneljas järvegajärv. Selle keskmine osa moodustab kitsamas mõttes Saimaa järve, mille pindala on 1147 km². Saimaas on 3507 [[saar]]t, mille kogupindala on 1850 km².
 
Saimaa suurim sügavus on 84 m, keskmiselt 17 m. Seetõttu on järve maht 36 km³, mida on mõnevõrra vähem kui [[Päijänne]] järvistus. Veetase on keskmiselt 75,7 m üle merepinna. Kuigi järvede kaldajoon ei ole kindlaksmääratud suurus, hinnatakse Saimaa kaldajoone pikkuseks 13 700 km, mis on suurem kui näiteks Kreeka, Suurbritannia, Mehhiko, Itaalia või Brasiilia rannajoone pikkus.
Keskmine osa moodustab kitsamas mõttes '''Saimaa järve''', mille pindala on 1147 km<sup>2</sup>.
 
Nagu teisedki Soome järved, tekkis ka Saimaa pärast [[jääaeg]]a ja kogu Soomet katnud [[igijää]] sulamist. Lõunast takistas seal äravoolu [[Salpausselkä]] ja põhja pool olid samuti kõrgendikud. Niimoodi kogunes järve vesi ja esialgu oli veetase märksa kõrgem praegusest. Umbes 5 tuhat aastat tagasi moodustus Vuoksi jõgi, mille kaudu osa veest ära voolas ja järve veetase alanes tänapäevaseks.
Saimaa suurim sügavus on 84 m, veetase keskmiselt 75,7 m üle merepinna.
 
Saimaa ääres asuvad muu hulgas [[Imatra]], [[Joutseno]], [[Lappeenranta]], [[Puumala]], [[Savonlinna]], [[Mikkeli]], [[Varkaus]], [[Joensuu]] ja [[Kitee]].
 
==Äravool==
 
Saimaa järvest voolab välja [[Vuoksi jõgi]], mis suubub [[Laadoga järv]]e.
 
[[1850]] avati [[Saimaa kanal]], mis ühendab Saimaad [[Läänemeri|Läänemerega]]. Kanal on 42,9 km pikk ja see jõuab merre [[Venemaa]]l [[Viiburi]] juures. Ligi pool, täpsemalt merepoolsed 19,6 km kanalist kuulub tänapäeval Venemaale. Kanalil on laevatatav ja tal on 8 [[lüüs]]i. [[1991]] avati Saimaa kanal ka [[turist]]idele.
 
==Jääkate==
21. rida ⟶ 24. rida:
==Veeliiklus==
[[Pilt:Saimaa Canal Malkia.JPG|thumb|250px|Saimaa kanal]]
Järv toimib siseveeteena. ningSaimaa tedakanal ühendab [[Läänemeri|teda Läänemerega]]. laevatatavTeised [[Saimaa kanal]]id (jõuabühendavad mereniSaimaa järve teiste Ida-Soome järvedega, muu hulgas [[ViiburiUnnukka]], linna[[Kallavesi]], [[Pielinen|Pielise]] juuresja [[VenemaaJuojärvi]]l) järvega.
 
Teised [[kanal]]id ühendavad Saimaa järve teiste Ida-Soome järvedega, muu hulgas [[Unnukka]], [[Kallavesi]], [[Pielinen|Pielisee]] ja [[Juojärvi]] järvega.
 
Kanaleid onkasutati varem kasutatud põhiliselt [[puit|puidu]] ja muude kaupade veoks, (sealhulgas [[palgiparvetus]]eks). PraegugiTänapäevalgi käib Saimaa kanalil elav kaubavedu, aga suurema osa kanalitel sõitjatest moodustavad paadituristid ja -matkajad ning kruiisituristid.
 
Peamised [[sadam]]ad Saimaal on [[Lappeenranta]], [[Savonlinna]], [[Mikkeli]] ja [[Joensuu]].
 
==Loomastik==
Saimaa järves elavad endeemsed[[endeem]]sed [[saimaa lõhe]]d ja mageveega kohastunud [[saimaa hüljes|saimaa hülged]] (''Phoca hispida saimensis''), kes on ohustatud.
 
==Vaatamisväärsused==
36. rida ⟶ 37. rida:
 
== Panoraamvaade ==
[[Pilt:Saimaa.jpg|1000px|Vaade Kotasaari saarelt põhja poole]]
''Vaade [[Kotasaari]] saarelt põhja poole''
 
{{Commonscat}}
==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saimaa"