Erinevus lehekülje "Kukersiit" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest.<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref>
 
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "[[põlevkivi]]". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]].
 
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853</ref>
10 572

muudatust