Dalmaatsia rannik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Dalmaatsia rannik''' on [[rannik]]utüüp, mille puhul [[saar]]te [[rannajoon]] kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.
 
Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride (näiteks [[Dinaari mäestik]]u) pikitelje siht. Mäeahelike -vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised [[poolsaar]]ed ja [[laht|lahed]].
 
Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedal asuvatelähedalasuvate mäestike pikkitelje suunaga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga ranniku lähedasedrannikulähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saarte vahelisedsaartevahelised lahed sügavad.
 
Dalmaatsia rannik on iseloomulik [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikule (rannikutüübi nimi pärineb [[Horvaatia]] lõunaosas asuvast endise [[Rooma provintsid|Rooma provintsi]] [[Dalmaatsia]] nimest). Tegemist on suhteliselt harva esineva rannikutüübiga. Teiseks näiteks võib tuua [[Sumatra]] saare edelaranniku, kus suure saare rannajoonega paralleelselt asetsevad [[Mentawai saared]]{{lisa viide}}.