Hiina meditsiin: erinevus redaktsioonide vahel

20. sajandil toimus lääneliku meditsiini ülevõtmise läbi hiina meditsiini uuenemine ja teisenemine. Alates 50te keskelt algas oma klassikalise meditsiini uute võtetega uurimine ja vaikne taaselustumine. Seda ja sellega seotud elu toitmisviise, nüüd juba [[qigong]]i (chii-gun) nime all, on alates sellest püütud uut moodi rakendada, ühendades neid läänelike uurimismeetodite ja saavutustega. See tähendas taoislike praktikate, alguses [[pneumateraapia]] nime all, uurimist ja edukalt kliinilises ravis rakendamist. Hiina klassikaline meditsiin (ka hiina traditsioonilise meditsiini HTM nime all), taoistlikud praktikad ja qigong on läänemaailmas saanud osaks nii teadusuuringutes, [[New Age]] liikumises kui ka [[alternatiivne meditsiin|alternatiivses meditsiinis]]. Praegusel sajandil on hakanud Hiina soliidsed kirjastused välja andma terveid "qigongi klassika raamatukogusid" - seriaale taoistlikke kaanonisse kuuluvatest tekstidest. <ref>Е. А. Торчинов. Даосские практики. Серия: ACADEMIA ПЕТЕРБУРГСКОЕ ВОСТОКОВЕДЕНИЕ, АЗБУКА-КЛАССИКА 2007 ISBN 978-5-352-02179-8, 978-5-85803-351-6</ref> Peale 2000 aastal alustatud haiglasüsteemi reformi on hakanud tekkima privaatkliinikud ja -haiglad. Paljudes nendes pole omanikud saanud läänelikku meditsiiniharidust ja enamuses neist praktiseeritakse ida meditsiini.