Hiina meditsiin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hiina klassikaline meditsiin''' zhongyi (中医, pinyin: zhong yizhōngyī; zhong: keskne, sisemine (Hiina); yi: meditsiin) on meditsiin, mille alged on religioos-[[šamanism|šamanistlikus]] kultuuris <ref>У Цзинь, Ван Юншэн. Сто ответов на вопросы о «Чжоу и». Пер. с англ. Киев.: Ника-Центр, 2001. lk 293</ref> ning mille teadmised ja oskused süstematiseeriti terviklikuks süsteemiks [[vormarvuõpetus]]e abil. Oma klassikalisel kujul on see tihedalt seotud [[taoism]]i vaadetega ja on osaks elu toitmise õpetusest [[yangsheng xue]] (養生學), millest hiljem arenes välja [[taoistlik alkeemia]]. (Mõnedes teostes vaadeldakse hoopis elu toitmise õpetuse praktikaid osana hiina meditsiinist. <ref name=qi>Yoshiaki Omura, Acupuncture Medicine Japan Publications. Inc. 1982 lk 13 ISBN 08704911</ref>)

Hieroglüüf zhong (keskne) tähendab ka keskmist kolmest lättest: Taevas, Pinnas ja Inimene. Inimene on [[representant]] Pinnase (Maa) ja Taeva vahel tekkiva "10 000 asja" (olend ja asjad) väljendamiseks. Samuti seostub hieroglüüfi kõrvaltähendus "sisemine" klassikalise meditsiini esimese kaoonilisekanoonilise raamatuga "[[Huangdi Neijing|Nei Jing]]" (Sisemine lõime). Jing (lõime) hieroglüüfiga tähistatakse ka nõelravi kanaleid. (Väliseks meditsiiniks oli kirurgia. Nagu läänelikule teadusele omane maailma lahkamine, mida aga pärast seda enam kokku panna ja ellu äratada ei suudeta äratada. Mis aga kõige suurema ja otsesema häda korral on möödapääsmatu.)

Nimetuses olevat ka Hiinat tähendavat hieroglüüfi saab mõista läbi akupunktuuri punktide ja kanalitega seotud kujundi, et kehas olevad kanalid on vastavuses vana Hiina kuningriigis voolavate jõgedega, mida usuti olevat täpselt 12 ja nendel olevate punktide arv on vastavuses päevade arvuga aastas (365). <ref>[Camillia Matuk (2006). "Seeing the Body: The Divergence of Ancient Chinese and Western Medical Illustration". Journal of Biocommunication 32 (1). http://www.sesp.northwestern.edu/docs/publications/6074956944509ac426aaa6.pdf.]</ref> (Arv 365 on vastavuses vormarvuõpetuses oleva "[[Tai Xuan Jing|Suure Saladuse RaamatuRaamat]]u" päikeseaasta ööpäevadele vastavate 729 kolmkuusjoonega (729/6 = 364,5). Neist igale ööpäevale vastasid 2: üks taga- ja teine eeskanalile. Nende 12 joont olid omakorda vastavuses nii 12 ööpäeva tunni, kui ka 12 ülejäänud kanaliga ning ees- ja tagakanali 12 peamise punktiga. Peale selle eristati 12 kanalil 66 nn (nö välist) antiikpunkti, millede arv oli vastavuses 64 "[[Muutuste raamaturaamat]]u" kakskuusjoonega. Nende [[kuusjoon]]te nn majade peakuusjooned ja nende jooned olid omakorda otseses vastavuses (eriliiksete) antiikpunktidega (12 x 6). Punktimõjutusega muudeti vastava kuusjoone joont. Muutuste raamatu kuusjoonte joonte arv 384 vastab omakorda Kuupäikese aasta 13 kuu 384-le ööpäevale.)

Hieroglüüf yi koosneb piktograafiliselt kahest tasandist: alumisel on anumas hoitav alkohol (puhatus?) ning üleval on karbis hoitavad nooled (nõelad raviks?) mida parema käega töövahendina haaratakse.(lk 21)<ref name=qi/>

20. sajandil toimus lääneliku meditsiini ülevõtmise läbi hiina meditsiini uuenemine ja teisenemine. Alates 50te keskelt algas oma klassikalise meditsiini uute võtetega uurimine ja vaikne taaselustumine. Seda ja sellega seotud elu toitmisviise, nüüd juba [[qigong]]i (chii-gun) nime all, on alates sellest püütud uut moodi rakendada, ühendades neid läänelike uurimismeetodite ja saavutustega. See tähendas taoislike praktikate, alguses [[pneumateraapia]] nime all, uurimist ja edukalt kliinilises ravis rakendamist. Hiina klassikaline meditsiin (ka hiina traditsioonilise meditsiini HTM nime all), taoistlikud praktikad ja qigong on läänemaailmas saanud osaks nii teadusuuringutes, [[New Age]] liikumises kui ka [[alternatiivne meditsiin|alternatiivses meditsiinis]]. Praegusel sajandil on hakanud Hiina soliidsed kirjastused välja andma terveid "qigongi klassika raamatukogusid" - seriaale taoistlikke kaanonisse kuuluvatest tekstidest. <ref>Е. А. Торчинов. Даосские практики. Серия: ACADEMIA ПЕТЕРБУРГСКОЕ ВОСТОКОВЕДЕНИЕ, АЗБУКА-КЛАССИКА 2007 ISBN 978-5-352-02179-8, 978-5-85803-351-6</ref>