Erinevus lehekülje "Pöörlemine" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Pöörlemise käigus muutub keha [[orientatsioon]]. Pöörlemist tuleb eristada [[tiirlemine|tiirlemisest]] ehk liikumisest mööda suletud joont. Tiirlemisel pole keha orientatsioon oluline. Näiteks [[Maa (planeet)|Maa]] pöörleb ümber oma telje, kuid tiirleb ümber [[Päike]]se.
 
Pöörlemise teooriat rakendatakse [[taevamehaanika]]s, [[ballistika]]s ning [[güroskoop]]ide, mehhanismide ja muude seadmete väljatöötamisel. <ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Pöörlemisel on [[periood|perioodiks]] aeg, mille jooksul keha teeb ühe '''täispöörde''' ehk läbib pöördenurga 2 &pi; rad ümber [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]].
Jäiga keha [[nurkkiirendus]] ε = M/I, kus M on välisjõudude [[jõumoment|moment]] pöörlemistelje suhtes ja I on keha inertsimoment sama telje suhtes. <ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Jäiga keha dünaamika põhiseaduse järgi võrdub keha [[välisjõudude peamoment]] ehk kõigi kehale rakendatud jõudude moment liikumatu punkti suhtes M keha [[impulsimoment|impulsimomendi]] sama punkti suhtes L [[tuletis]]ega aja järgi: dL/dt = M. See seadus kehtib ka jäiga keha pöörlemisel [[massikese|massikeskme]] ümber, sõltumata sellest, kas massikese on paigal või liigub vabalt. <ref name=Tehnikaleksikon/>
 
==Viited==