Erinevus lehekülje "Pöörlemine" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
[[FilePilt:Rotating Sphere.gif|right|thumbpisi|Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje.<ref name=sphere>[http://en.wikipedia.org/wiki/Rotation Rotation], 1.02.2011</ref>]]
'''Pöörlemine''' ehk '''pöördliikumine''' on keha ainepunktide [[ringliikumine]] ümber kahe kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse [[pöörlemistelg|pöörlemisteljeks]]. Tasandil[[Tasand]]il saab rääkida kehadekeha pöörlemisestpöörelda ümber mõne selle keha fikseeritudtasandi punkti.
 
Pöörlemine on [[jäik keha|jäiga keha]] üks kõige lihtsamaid liikumisi <ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 407-408</ref>. Jäiga keha pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed paralleelsetel tasanditel paiknevad [[ringjoon]]ed, mille keskpunktid asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – pöörlemisteljel <ref name=Tehnikaleksikon/>. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg üldsegi keha läbima.
[[File:Rotating Sphere.gif|right|thumb|Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje.<ref name=sphere>[http://en.wikipedia.org/wiki/Rotation Rotation], 1.02.2011</ref>]]
'''Pöörlemine''' ehk '''pöördliikumine''' on keha ainepunktide [[ringliikumine]] ümber kahe kehaga seotud ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse [[pöörlemistelg|pöörlemisteljeks]]. Tasandil saab rääkida kehade pöörlemisest ümber mõne selle keha fikseeritud punkti.
 
Pöörlemisel ümber liikumatu [[punkt]]i liiguvad kõik keha punktid mööda kontsentrilisi [[sfäär]]e, mille keskpunktiks on see liikumatu punkt <ref name=Tehnikaleksikon/>. Niisugust pöörlemist võib igal ajahetkel vaadelda pöörlemisena ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje <ref name=Tehnikaleksikon/>. Jällegi: pöörlemisel ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib olla ka väljaspool keha.
Pöörlemise käigus muutub keha [[orientatsioon]]. Keha või täpsemalt vaadeldavat keha esindava punkti (näiteks massikeskme) liikumist ümber kehast väljaspool asuva telje nimetatakse [[tiirlemine|tiirlemiseks]], kusjuures keha tiirlemise käsitlemisel pole keha orientatsioon oluline. Näiteks [[Maa (planeet)|Maa]] pöörleb ümber oma telje, kuid tiirleb ümber [[Päike]]se.
 
Pöörlemise käigus muutub keha [[orientatsioon]]. KehaPöörlemist võituleb täpsemalt vaadeldavat keha esindava punkti (näiteks massikeskme) liikumist ümber kehast väljaspool asuva telje nimetatakseeristada [[tiirlemine|tiirlemisekstiirlemisest]], kusjuuresehk liikumisest mööda kehasuletud tiirlemisejoont. käsitlemiselTiirlemisel pole keha orientatsioon oluline. Näiteks [[Maa (planeet)|Maa]] pöörleb ümber oma telje, kuid tiirleb ümber [[Päike]]se.
 
Pöörlemise teooriat rakendatakse [[taevamehaanika]]s, [[ballistika]]s ning [[güroskoop]]ide, mehhanismide ja muude seadmete väljatöötamisel. <ref name=Tehnikaleksikon/>
 
== Füüsika ==
 
[[Jäik keha|Jäiga keha]] pöörlemisest tingitud [[kineetiline energia]] on võrdeline keha [[inertsmomentinertsimoment|inertsmomendiinertsimomendi]] ja [[nurkkiirus]]e ruuduga, täpsemalt
: <math>T = \frac{I \omega^2}{2}, \,</math>
kus <math>T</math> on pöörlemisest tingitud energia, <math>I</math> on inertsimoment pöörlemistelje suhtes ja <math>\omega</math> on nurkkiirus.
 
Jäiga keha pöörlemisel on keha suvalise punkti kiirus v = ω×ρ, kus ω on keha nurkkiirus ja ρ seda punkti tema ringjoonelise liikumistee keskpunktiga ühendav [[kohavektor]]. <ref name=Tehnikaleksikon/>
Olulised pöörlemisega seotud [[füüsikalised suurused]] on [[nurkkiirus]], [[inertsimoment]], [[impulsimoment]], [[jõumoment]].
 
Jäiga keha [[nurkkiirendus]] ε = M/I, kus M on välisjõudude [[jõumoment|moment]] pöörlemistelje suhtes ja I on keha inertsimoment sama telje suhtes. <ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Jäiga keha dünaamika põhiseaduse järgi võrdub keha [[välisjõudude peamoment]] ehk kõigi kehale rakendatud jõudude moment liikumatu punkti suhtes M keha [[impulsimoment|impulsimomendi]] sama punkti suhtes L [[tuletis]]ega aja järgi: dL/dt = M. See seadus kehtib ka jäiga keha pöörlemisel [[massikese|massikeskme]] ümber, sõltumata sellest, kas massikese on paigal või liigub vabalt. <ref name=Tehnikaleksikon/>
 
== Vaata ka ==
* [[Ringliikumine]]
* [[Machi printsiip]]
==Viited==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Mehaanika]]
 
26 872

muudatust