Erinevus lehekülje "Franz Ferdinand" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.7.1) (robot lisas: be:Франц Фердынанд)
{{See artikkel|on Austria ertshertsogist. Ansambli kohta vaata artiklit [[Franz Ferdinand (ansambel)]].}}
{{toimeta|kuup=aprill 2006}}
[[Pilt:Archduke Franz Ferdinand of Austria - b&w.jpg|pisi|Franz Ferdinand]]
'''Franz Ferdinand''' ([[18. detsember]] [[1863]] [[AustriaGraz]] – [[28. juuni]] [[1914]] [[Sarajevo]]) oli [[Austria]] [[ertshertsog]] ja troonipärija 1896–1914alates [[1896]] kuni surmani. Ta oli ka [[Modena hertsoglikuhertsog]]liku perekonna pea viimase Modena hertsogi [[Francesco V]] testamendi alusel (Austria-Este ertshertsog) alates [[1875]]. aastast.
 
Franz Ferdinandi elu muutus oluliselt [[1889]], kui tema onupoeg [[Rudolf (Austria-Ungari)|Rudolf]] tappis oma armukese ja seejärel ka enese. Kuna tal poegi polnud, vaid ainult tütar, sai [[Austria-Ungari]] troonipärijaks Franz Ferdinandi isa [[Karl Ludwig]]. Franz Ferdinand oli oma isa vanim poeg. 1896, pärast oma isa surma, sai ta Austria-Ungari troonipärijaks.
Tema mahalaskmine Sarajevos oli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise otseseks ajendiks. Oli tülis oma onu [[Franz Joseph I|Franz Josephiga]] seisusevastase abielu tõttu [[Sophie Chotek]]iga. Plaanis riiki reformida, oletatavasti muuta [[Horvaatia]] Austria ja Ungari kõrval kolmandaks [[monarhia]] liikmeks ehk ta oleks loonud Austria-Ungari-Horvaatia (või Lõunaslaavi) kolmikmonarhia. Seetõttu on isegi irooniline, et ta just lõunaslaavlase [[Gavrilo Princip]]i käe läbi hukkus, kuid samas võib serblaste paanikat asjade säärase käigu puhul ka mõista, kuna see oleks keisririigisiseseid pingeid maandanud ning nõrgendanud lõunaslaavlaste toetust [[Serbia]] kavale luua [[Jugoslaavia]] riik.
 
Franz Ferdinand oli tülis oma onu [[Franz Joseph I|Franz Josephiga]] oma seisusevastase abielu tõttu [[Sophie Chotek]]iga. Kuigi Chotek oli [[aadlik]], ei olnud ta pärit kuninglikust perekonnast, mistõttu [[Austria-Ungari]] seaduste järgi oli see [[morganaatiline abielu]]. Abielu sõlmiti [[1. juuli]]l [[1900]] [[Böömimaa]]l Reichstadtis (tänapäeval [[Zákupy]]). Sellest abielust sündisid kaks poega ja neist vanem tütar, aga neil ei olnud keisritrooni pärimise õigust. Sellegipoolest oleks Franz Ferdinand ise saanud keisriks, kui ta oleks oma onust kauem elanud.
Franz Ferdinandi järel sai Austria-Ungari troonipärijaks tema vennapoeg [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl]].
 
Franz Ferdinandil oli [[Tšehhi]]maal [[Konopište]]s [[mõis]] ja [[loss]], kus ta oma perega elas. <ref>Jaroslav Hašek. "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". "[[Eesti Raamat]]", [[Tallinn]] [[1975]], lk. 778</ref>
 
Tema mahalaskmine Sarajevos oli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise otseseks ajendiks. Oli tülis oma onu [[Franz Joseph I|Franz Josephiga]] seisusevastase abielu tõttu [[Sophie Chotek]]iga.Ferdinand Plaanisplaanis riiki reformida, oletatavasti muuta [[Horvaatia]] Austria ja Ungari kõrval kolmandaks [[monarhia]]riigi liikmeksosaks ehk ta oleks loonud Austria-Ungari-Horvaatia (või LõunaslaaviJugoslaavia) kolmikmonarhia. Seetõttu on isegi irooniline, et ta just lõunaslaavlase [[Gavrilo Princip]]i käe läbi hukkus, kuid samas võib serblaste paanikatvastumeelsust asjade säärase käigu puhul kavõib mõista, kuna see oleks keisririigisiseseidkeisririigis pingeid maandanud ningja nõrgendanud lõunaslaavlaste toetust [[Serbia]] kavale luua [[Jugoslaavia]] riik. Tema mahalaskmine Sarajevos oli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise otsene ajend.
 
Franz Ferdinandi järel sai Austria-Ungari troonipärijaks tema vennapoeg [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl]], kes Franz Josephi surma järel ka keisriks sai.
 
[[Jaroslav Hašek]]i romaan "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]" algab lausega: ""Nii nad tapsidki meie Ferdinandi."" <ref>Jaroslav Hašek. "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". "Eesti Raamat", Tallinn 1975, lk. 9</ref>
 
== Viited ==
<references/>
 
[[Kategooria:Austria inimesed]]
27 433

muudatust