Eesti jalgpallikoondis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
87. rida:
=== Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) ===
[[Pilt:Eesti.jalgpallikoondise.grupipilt.jpg|thumb|250px|Eesti koondis enne kohtumist [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guineaga]], 6. juuni 2009. Mäng peeti Eesti jalgpalli 100. sünnipäeva auks.]]
Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris [[Leedu]]s korraldatud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]]il,<ref>[http://www.rsssf.com/tablesb/baltic-overview.html Baltic Cup Overview]</ref> kuid [[FIFA]] tunnustuse pälvis alles [[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as peetud sõprusmäng [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]] (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener [[Uno Piir]]i juhendamisel osa [[Mart Poom]], [[Urmas Hepner]], [[Igor Prins]], [[Urmas Kaljend]], [[Meelis Lindmaa]], [[Toomas Kallaste]], [[Tarmo Linnumäe]], [[Indro Olumets]], [[Martin Reim]], [[Sergei Ratnikov]], [[Risto Kallaste]], [[Viktor Alonen]], [[Urmas Kirs]], [[Marko Kristal]] ja [[Aleksandr Puštov]].<ref>[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 9.</ref> Kodakondsuseta PustovPuštov oli ka Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse värava autor.
 
Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakonduspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid.<ref>[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 7–8.</ref><ref>[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 46–54.</ref> Eestimeelse klubina asutatud [[FC Flora]] esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidule]] (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel".<ref>[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 48.</ref> Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust.<ref>[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 54.</ref> Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida.<ref>[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 53.</ref>
 
Tüli lõi uue hooga lõkkele 1993. aasta veebruaris [[Soome]]s peetud kolme riigi sõprusturniir, kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud [[Andrei Borissov]] ja [[Sergei Bragin]]. Peaminister [[Mart Laar]]i [[Mart Laari esimene valitsus|parempoolne valitsus]] manitses 27. veebruaril [[Eesti Spordi Keskliit]]u "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke".<ref>[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 49.</ref> 11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, PustoviPuštovi ka [[Sergei Hohlov-Simson]]i) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et enamiku eesti poistele kuuluvaid [noortevõistkondade] kohti hõivavad mittekodanikud".<ref>[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 49.</ref> Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamik neist polnud kodakondsustaotlust esitanud.
 
Kodakondsusprobleemide kõrval tuli koondisel teha läbi ka sportlikud sünnivalud. EJL otsustas 5. detsembril 1992 majandusraskustest, [[Kadrioru staadion]]i viletsast seisust ja meeskonna kogenematusest hoolimata osaleda [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiril.<ref>[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 6–7.</ref> Pika vaheaja järel rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas alagrupi väravate vahega 1:27 viimasena, teenides üheksa kaotuse kõrval ühe viigi [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valiktsükliks asus koondist juhendama Ubakivi, kelle taktikepi all jäädi punktita (väravate vahe 3:31), seejuures suurimad kaotused tuli vastu võtta võõrsil [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatialt]] (1:7) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (0:5).