Eesti jalgpallikoondis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
83. rida:
Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama [[Roman Ubakivi]],<ref name="Schwede lk 33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 33.</ref> kes moodustas [[Tallinn]]as eestikeelsed treeningrühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 1980–1989 Ubakivi ja [[Olev Reim]]i eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond [[Tallinna Lõvid|Lõvid]], kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas [[Mart Poom]] ja [[Martin Reim]].<ref>[[Indrek Schwede]], [[Olev Reim]]: Lõvid on legend, [[Sporditäht]], 1998, nr 12, lk 20–25</ref> NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse pääsesid Ubakivi õpilastest [[Ott Mõtsnik]] ja [[Toomas Krõm]].<ref name="Schwede lk 42">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 42.</ref>
 
[[Laulev revolutsioon]], püüdlused taastada Eesti iseseisvus ja sellest johtunud pinged leidsid oma väljundi ka jalgpallis. 18. juulil 1990 toimus [[Kadrioru staadion]]il kohtumine EestEesti ja Läti jalgpallurite vahel, et meenutada 50 aasta möödumist riikide esimese iseseisvusaja viimasest ametlikust sõprusmängust.<ref name="Schwede lk 47">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 47.</ref> Vaidlusi tekitasid koondise koostamise põhimõtted. Sama aasta aprillis tegid 63 jalgpallurit avaliku pöördumise ([[Päevaleht]], 24. aprill 1990), kutsudes jalgpallijuhte üles arvama koondisse vaid Eesti kodanike järeltulijad, jättes sealt välja pärast Teist maailmasõda Eestisse rännanud.
 
=== Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) ===