Klaus Kursell: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Pärast Eestimaa aadlike ustavusvande andmist [[1561]]. aasta juunikuus Rootsi kuningale [[Erik XIV]]-le, sai temast [[rittmeister]] Rootsi teenistuses.
 
Klaus Kursell juhtis [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal rootsi vägesi 1567. aasta alguses talvel edukas poola vägede vastu peetud [[Lemsalu lahing]]us.
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[1567]], pärast [[Ruunavere lahing]]us saadud kaotust, määrati ta Idamere (Balti) provintside ülemjuhataja kohalt tagandatud [[Henrik Klasson Horn]]i asemele, ning temast sai samas ka [[Lihula linnus]]e valitseja.<ref>Nordisk familjebok, 1911: Klas Kursell, [http://runeberg.org/nfbo/0178.html lk.324]</ref>
 
Lemsalu lahingus saadud kaotuse eest kättemaksuna korraldas poolakate sõjaülem [[Nicolaus Tolwenzky]] suurema väe ja mitme tuhande sakslase ja poolakaga sõjaretke Põhja-Eestisse, kus [[Teenuse jõgi|Teenuse]] jõe ääres ([[Pajaka mõis]]a maal) [[Ruunavere veski]] juures [[Läänemaa]] piiril kohtusid rootsi ja poola väed. Pärast [[1567]]. aasta [[13. veebruar]]il toimunud [[Ruunavere lahing]]us saadud kaotust, määrati Klaus Kursell Idamere (Balti) provintside ülemjuhataja kohalt tagandatud [[Henrik Klasson Horn]]i asemele, ning temast sai samas ka [[Lihula linnus]]e valitseja.<ref>Nordisk familjebok, 1911: Klas Kursell, [http://runeberg.org/nfbo/0178.html lk.324]</ref>. Pärast seda Ruunavere lahingu võitu röövisid ja põletasid poolakad Lääne- ja Harjumaal kuni Tallinnani välja ning tegid suurt kahju.
 
Tema juhtimisel vallutasid rootslased juulis-augustis [[1568]] [[Saaremaa]]l [[Maasilinna linnus]]e ühes selle juurde kuuluvate endiste ordualadega Saaremaa idaosas ja [[Muhu saar]]e.