Wilhelm von Fürstenberg: erinevus redaktsioonide vahel

'''Wilhelm Fürstenberg''' (ka '''Wilhelm von Fürstenberg'''; umbes [[1500]] [[Neheim]] – [[1568]] [[Jaroslavl]]) oli eelviimane [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu meister|maameister]] aastatel [[1557]]–[[1559]].

Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aasta alguses [[Vene-Liivi sõda (1558–1561)|Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii [[Riia peapiiskop]] kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga suhtelise iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, sest kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud [[Rootsi-Vene sõda|Rootsi-Vene sõja]] pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.