Tiit Rosenberg: erinevus redaktsioonide vahel

Rosenberg käis aastatel [[1954]]–[[1962]] Restu 8-klassilises koolis, seejärel kuni [[1965]]. aastani Valga I Keskkoolis, mille lõpetamise järel töötas ta aastapool aastat [[Keeni]] 8-klassilise kooli kehalise kasvatuse, geograafia ja matemaatika õpetajana. Seejärel teenis ta kaksüle aastatkahe aasta Nõukogude armees, misjärel astus [[1968]]. aastal Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Peagi asus ta tööle ka [[Ajaloo Instituut]]i, mistõttu pidi õpinguid jätkama kaugõppes, sest instituut asus [[Tallinn]]as. [[1973]]. aastal lõpetaski Rosenberg ülikooli kaugõppes ''cum laude''ga. Seejärel läks ta aspirantuuri, kus uuris agraarajalugu [[Artur Vassar]]a käe all. Kuni [[1977]]. aastani oli ta tööl Ajaloo Instituudis, seejärel asus aga Tartu Ülikooli Nõukogude Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. [[1980]]. aastal kaitses ta kandidaadikraadi, mille kinnitamise järel [[1982]]. aastal võis ta asuda dotsendi kohale. Põhiosa tema kandidaaditööst 18.–19. sajandi maatööliste kihi kujunemisest ilmus artiklitena), sellega samaaegselt valminud uurimus maaarahvastiku sotsiaalsest struktuurist Lõuna-Eestis 19. sajandi lõpul, mis pälvis 1979 vabariiklikul noorte teadlaste uurimistööde konkursil II preemia, ilmus venekeelse lühimonograafiana Eesti NSV Teaduste Akadeemia väljaandel (1980). [[1993]]. aastal sai Rosenbergist pärast [[Sulev Vahtre]] emeriteerumist Eesti ajaloo õppetooli juhataja kohusetäitja ning alates [[1994]]. aastast on ta korraline Eesti ajaloo professor ning õppetooli juht. Aastatel [[1995]]–[[1996]] oli Rosenberg ka Tartu Ülikooli Ajaloo osakonna juhataja. [[1980. aastad|1980.]] ja [[1990. aastad|1990[[Pilt:[[Pilt:Näide.jpg]]]]. aastatel]] on ta täiendanud end ka välismaal, nii Venemaal, Saksamaal kui ka Inglismaal.