Şaddām Ḩusayn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.5.2) (robot muutis: es:Sadam Husein |
Kes? Mis? Kus? |
||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Saddam Hussein at trial, July 2004.JPEG|thumb|Şaddām Ḩusayn kohtu all, 2004]]
'''Şaddām Ḩusayn ‘Abd al-Majīd at-Tikrītī''' (صدام حسين عبد المجيد التكريتي) [sadd'aam hus'ain abd al madž'iid at tikriit'ii] ([[28. aprill]] [[1937]] – [[30. detsember]] [[2006]]) oli [[Iraak|Iraagi]] [[Iraagi president|president]] [[1979]]–[[2003]]
==Maine==
Läänes on teda enamasti peetud [[autokraatia|autokraatlikuks]] [[despoot|despoodiks]], ent [[araabia maailm]]as on temasse suhtutud segaste tunnetega. Ühelt poolt on seal vaadatud hästi sellele, et ta toetas [[natsionalism|natsionalistlikku]] [[panarabism]]i ning keeldus allumast [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ja tema liitlaste survele, ning tunnustatud tema rolli Iraagi majanduslikul moderniseerimisel. Teisalt on põlatud tema [[ba‘athism|ba‘athistliku]] režiimi poliitikat - paljude [[islam]]i usukommete täitmise keelamist ning vähemuste ja tegelike või arvatavate poliitiliste vaenlaste julma kohtlemist. Husseini suhtutakse pooldavalt [[Palestiina]] rahva hulgas kuna toetas neid oma valitsusajal nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt.
==Lapsepõlv==
Şaddām sündis [[28. aprill]]il 1937 Iraagis [[Tikrīt]]i provintsis [[Al-Awja]] külas lambakarjuste perekonnas. Tema ema püüdis [[rasedus]]t katkestada {{lisa viide}}, kuid see ei õnnestunud, mistõttu laps sai nimeks "Saddam", mis tähendab [[araabia keel]]es 'vastuastuja'.
Hiljem olid tema kodulinnast pärit sugulased tema kõige mõjuvõimsamad nõuandjad ja toetajad ning neid hakati kutsuma "Tikrīti maffiaks".
18. rida ⟶ 19. rida:
==Saddami poliitiliste vaadete kujunemine==
Kui Saddam oli 10-aastane, asus ta elama [[Bagdad]]i oma onu Khairallah Tulfah' juurde, kes oli tõsiusklik [[sunniidid|sunniit]]. Saddam õppis onult, et vaenlastele ei tohi kunagi alla anda, ükskõik kui suur ülekaal neil ka poleks. {{kas|[[1955]]}} astus ta keskkooliõpilasena
[[Türgi]] impeeriumi kokkuvarisemine pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ja hiljem [[Suurbritannia|Briti]] vägede taandumine ning linnastumine ja moderniseerumine, mis vallandasid sotsiaalsed muutused, aitasid kaasa noore Saddami revolutsiooniliste vaadete kujunemisele. Märtsis [[1949]] kõrvaldasid sõjaväelased võimult [[Süüria]] korrumpeerunud tsiviilvalitsuse, [[Egiptus]]es tuli [[1952]] võimule [[Gamal Abdel Nasser]], ning järg oli jõudmas Iraagi ja [[Liibüa]] monarhia kätte. Kui [[1958]] Iraagis monarhia kukutati, hakkasid uued klassid välja tõrjuma konservatiivseid monarhiste, vanu suguvõsasid ja kaupmehi.
24. rida ⟶ 25. rida:
Nasseri populistlik natsionalistlik panarabism Egiptuses ning revolutsioonimöll Iraagis avaldasid Saddam Husseinile mõju, mis kestis tema režiimi viimaste päevadeni. Nasser [[matsionaliseerimine|natsionaliseeris]] [[Suessi kanal]]i ning püüdis Egiptust moderniseerida ja araabia maailma poliitiliselt ühendada.
Saddam astus
Eksiilis õppis Saddam [[Kairo ülikool]]is õigusteadust. [[1968]] lõpetas ta juura alal ka [[Bagdadi ülikool]]i.
36. rida ⟶ 37. rida:
Saddamil raskendas võimu kindlustamist pärast [[1968]]. aastat Iraagi ühiskonna jagunemine etniliselt, usuliselt ja keeleliselt erinevateks leerideks, kes olid omavahel vaenujalal. Need olid [[araablased|araabia]] [[sunniidid]], [[kurdid|kurdi]] sunniidid ja araabia [[šiiidid]]. Ühiskonda lõhestasid veel hõimudevahelised konfliktid, ilmalike natsionalistide ja religioossete fundamentalistide vaheline konflikt ning konflikt hõimudeks koondunud maarahva ning linnarahva vahel. Saddami valitsuse võimubaasiks olid keskklassist ja töölisklassist araabia sunniidid riigi keskosas, kelle vaated on natsionalistlikud ja modernsed. Ent nemad moodustavad kõigest ühe viiendiku Iraagi elanikkonnast.
Saddam, kes alati oli esinenud baathistina, kes unistab araabia maailma ühendamisest üheksainsaks modernseks riigiks, juhtis Iraagi nafta üle monopoli omanud Lääne naftakompaniide natsionaliseerimist [[1. juuni]]l [[1972]]. Saddam edendas aktiivsekt Iraagi majanduse moderniseerimist, laskes rajada mitmeid kõrge tehnoloogilise tasemega ettevõtteid ning jälgides nende haldamist ja juhtimist. Ta juhatas ka maaelu moderniseerimist, põllumajanduse mehhaniseerimist ja maa jagamist talupoegadele. Saddam viis läbi pöörde ka
== Valitsusaeg ==
Saddam Husseini valitsus jagas [[ÜRO]] programmi "[[Nafta toidu vastu]]" raames [[Venemaa]] ametnikele miljonite [[USA dollar|dollarite]] väärtuses naftamüügilepinguid selleks, et nad toetaksid Iraagi vastu kehtestatud ÜRO sanktsioonide tühistamist. <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk. 260</ref>
== Vangistus ja hukkamine ==
[[20. märts]]il [[2003]] tungisid USA ja [[Suurbritannia]] väed [[Kuveit|Kuveidist]] Iraaki <ref name=lk229>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 229</ref>. [[9. aprill]]il jõudsid nad [[Bagdad]]i kesklinna <ref name=lk229/>. Saddam Hussein hakkas ennast varjama.
Hussein langes [[13. detsember|13. detsembril]] 2003 [[Tikrit]]i lähistel [[USA sõjavägi|USA sõjaväe]] kätte vangi <ref name=lk229/>.
[[17. juuli]]l [[2004]] esitas [[Iraagi eritribunal]] Husseinile esimesed süüdistused <ref name=lk229/>. Kohus tema vastu algas [[19. oktoober|19. oktoobril]] <ref name=lk229/>.
Tribunalis osalevate kohtunike ja nende sugulaste vastu sooritati mitu kuritegu. [[2. märts]]il [[2005]] tapeti Bagdadis kohtunik [[Barwize Mohamed Marwane]], kes osales eritribunali töös, ja tema poeg Arayane <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 233</ref>. [[29. september|29. septembril]] [[2006]] lasksid tundmatud isikud Bagdadis maha Husseini protsessi kohtuniku õemehe <ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2008]], lk. 228</ref>.
[[20. detsember|20. detsembril]] 2004 tegi Hussein vanglas avalduse, milles kutsus iraaklasi üles ühiselt vastu seisma USA püüdlustele rahvast lõhestada <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 210-211</ref>.
Eritribunal mõistis Husseini [[inimsusevastane kuritegu|inimsusevastaste kuritegude]] eest [[5. november|5. novembril]] 2006 surma [[poomine|poomise]] läbi. Tema asepresidendile [[Taha Yassin Ramadan]]ile mõistis tribunal [[eluaegne vanglakaristus|eluaegse vanglakaristuse]] 148 [[šiiidid|šiiidi]] tapmise eest [[Dujail]]is [[1980. aastad|1980. aastatel]]. Kolm Ba'athi partei madalamat ametiisikut mõisteti süüdi [[tahtlik tapmine|tahtlikus tapmises]] ja neile määrati igaühele 15 aastat [[vabadusekaotus]]t. <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 237</ref>
Hussein poodi [[30. detsember|30. detsembril]] 2006 Bagdadis üles. Hukkamine toimus varakult, hommikul enne kella 6. [[Iraagi Televisioon]] sai ametliku videolõigu Husseinist enne hukkamist ja sellel oli näha, kuidas talle köis kaela pannakse. Pärast hukkamist lekkis avalikkuse ette ka film hukkamisest ja poodust. See põhjustas ägeda protestilaine ja filmijat karistati. <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 245</ref>
{{pooleli}}
== Viited ==
<references/>
== Välislingid ==
{{Commons|Saddam Hussein}}
*[http://dikkat.org/dikkat.asp?islem=yolla&id=542 Şaddām Husayni hukkamine] (
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Ahmed Hassan al-Bakr]] | nimi=[[Iraagi peaministrid|Iraagi peaminister]] | aeg= [[1979]]
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Ahmad Husayn Khudayir as-Samarrai]] | nimi=[[Iraagi peaministrid|Iraagi peaminister]] | aeg= [[1994]]
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Ahmad Hassan al-Bakr]] | nimi=[[Iraagi presidendid|Iraagi president]] | aeg= [[1979]]
{{lõpp}}
|