Erinevus lehekülje "Friedrich I (Preisimaa)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Ta sai end kuningaks kuulutada seetõttu, et tema Preisimaa-valdused asusid väljaspool [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] piire. Esialgu pidigi ta saama kasutada kuninga tiitlit vaid Preisimaa kohta, kuid vaikselt laiendas ta selle nimetuse ka Brandenburgile. Niiviisi tekkinud Preisimaa kuningriigist sai peagi üks Euroopa sõjaliselt võimsaimaid riike.
 
==Friedrichi abielud ja järeltulijad==
Friedrich soovis abielluda [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Leopold I]] õega, aga kui see plaan läbi kukkus, siis abiellus ta [[1679]] oma 17-aastase täditütre [[ElisabethHessen-Kassel]]i Henrietteprintsessi von[[Elisabeth Hesse-KasselHenriette]]igaga. Abielu oli õnnelik, kuid kestis üksnes 4 aastat, sest Elisabeth Henrietta suri 21-aastasena [[1683]]. Abielust sündis tütar [[Luise von(Preisimaa Brandenburgprintsess)|Luise]]. Luise abiellus [[1700]] oma onupoja [[Fredrik I|Hessen-Kasseli printsi Friedrichiga]]-ga ja kuningas Friedrich korraldas mitmenädalased kulukad [[pulmad]], aga Luise oli eluaeg haiglane olnud ja suri [[1705]] [[sünnitus]]el. Lapsi tal polnud.
 
Seejärel abiellus Friedrich [[1685]] 17-aastase [[SophieHannoveri Charlottekuurvürstiriik|Hannoveri]] vonprintsessi Hannover[[Sophie Charlotte]]igaga. Abielust sündis kaks poega, kellest vanem, Friedrich August, suri 3-kuusena, ja noorem, [[Friedrich Wilhelm I]], päris isalt trooni. 1705 suri abikaasa [[kopsupõletik]]ku.
 
Kolmandat korda abiellus Friedrich [[1708]] 23-aastase [[Sophie Luise von Mecklenburg-Schwerin]]igai printsessi [[Sophie Luise]]ga. Abikaasa oli ilus ja vaga, aga ei harjunud õukonnaeluga ja langes nii sügavale [[depressioon]]i, et ei suutnud enam isegi tseremoniaalseid ülesandeid täita. Sellest abielust lapsi ei sündinud. [[1713]] saatis Friedrich ta vanemate juurde tagasi, kuid suri ka ise juba järgmisel kuul.
 
{{algus}}