Erinevus lehekülje "Raivo Vare (kunstnik)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Maalikunstnik '''Raivo Vare''' ([[1910]]–[[-1982]], enne nime eestistamist kuni 1937.a. '''Johannes Voldemar Labber''') olipärines eestimitmendat maalikunstnikpõlve jaTartumaalt, metsnikVana-Kuuste vallast, Sipelt.<ref>Neumann H1931. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond metsanduse osakonda, mille lõpetas 1938. aastal. Ta töötas õpitud alal Sagadi metskonnas metsnikuna (20001938-1939). Nimekaidja kambjalasiPetseri metskonnas abimetsaülemana (1940-1944).</ref>
 
Juba lapsena igatses Raivo Vare maalimist õppida. 1945. aastal astuski ta Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti, kus õppis maalimist tunnustatud kunstnike juhendamisel. Kunstiinstituudi lõpetas ta 1951. aastal maali erialal kunstniku kvalifikatsiooniga. Tema diplomitööks oli ajastukohasel teemal maal "Kolhoosnikud riigilaenu tellimas", juhendaja oli [[Elmar Kits]].
Ta pärines mitmendat põlve Tartumaalt, [[Vana-Kuuste vald|Vana-Kuuste vallast]], [[Sipe]]lt. 1931. aastal asus ta õppima [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonna metsanduse osakonda, mille lõpetas 1938. aastal. Ta töötas õpitud alal Sagadi metskonnas metsnikuna (1938–1939) ja Petseri metskonnas abimetsaülemana (1940–1944).
 
Tööl Eesti Põllumajanduse Akadeemias 1951–19551951-1955 sidus ta mõlemad omandatud erialad - metsanduse ja kunstniku. Ta illustreeris ja joonistas metsandusalaseid õppevahendeid ja tegi tušijoonistusi loodusalastele raamatutele. Ta maalis Eesti Põllumajandusakadeemia mullamuuseumi jaoks erinevatele mullaprofiilidele vastavaid maastikutüüpe, millest on [[Eesti Maaülikool]]iMaaülikooli koduleheküljel nähtav maalide [http://mullad.emu.ee/cd-d/CD-5/MM.html digitaalne kogu]. [[Pilt:Picture_074_.JPG|pisi|Mullamuuseumis Raivo Vare maalitud maastikumaalid koos vastavate mullaprofiilidega]]
Juba lapsena igatses Raivo Vare maalimist õppida. 1945. aastal astuski ta Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti, kus õppis maalimist tunnustatud kunstnike juhendamisel. Kunstiinstituudi lõpetas ta 1951. aastal maali erialal kunstniku kvalifikatsiooniga. Tema diplomitööks oli ajastukohasel teemal maal "Kolhoosnikud riigilaenu tellimas", juhendaja oli [[Elmar Kits]].
 
Raivo Vare on üksikute töödega esinenud vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952-1957. Tema personaalnäitus toimus 1958. aastal (märts-mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Personaalnäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961. a. oli eksponeeritud 70 maali.
Tööl Eesti Põllumajanduse Akadeemias 1951–1955 sidus ta mõlemad omandatud erialad – metsanduse ja kunstniku. Ta illustreeris ja joonistas metsandusalaseid õppevahendeid ja tegi tušijoonistusi loodusalastele raamatutele. Ta maalis Eesti Põllumajandusakadeemia mullamuuseumi jaoks erinevatele mullaprofiilidele vastavaid maastikutüüpe, millest on [[Eesti Maaülikool]]i koduleheküljel nähtav maalide digitaalne kogu. [[Pilt:Picture_074_.JPG|pisi|Mullamuuseumis Raivo Vare maalitud maastikumaalid koos vastavate mullaprofiilidega]]
 
Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli väga mitmes Eestimaa paigas - [[Kuremaa]]lKuremaal, [[Luua]]lLuual, [[Adavere]]sAdaveres, [[Vändra]]sVändras, [[Kambja]]sKambjas jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali - "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja-teemadel, näiteks "Kalevipoeg kündmas", "Hundid Kalevipoja hobust murdmas", "Kalevipoja kättemaks huntidele" ja "Sõit Sädemete saarele". Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi lepingu alusel Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade järgi.
Raivo Vare on üksikute töödega esinenud vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952-1957. Tema personaalnäitus toimus 1958. aastal (märts-mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Personaalnäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961. a. oli eksponeeritud 70 maali.
 
1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (s. 1920), kes töötas [[Kambja sovhoos]]issovhoosis peazootehnikuna (lõpetas [[Tartu Ülikool]]iÜlikooli põllumajandusteaduskonna 1948. a.). 1959. aastal sündis Varede perekonda tütar Ülle.
Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli väga mitmes Eestimaa paigas – [[Kuremaa]]l, [[Luua]]l, [[Adavere]]s, [[Vändra]]s, [[Kambja]]s jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali – "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja-teemadel, näiteks "Kalevipoeg kündmas", "Hundid Kalevipoja hobust murdmas", "Kalevipoja kättemaks huntidele" ja "Sõit Sädemete saarele". Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi lepingu alusel Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade järgi.
 
1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (s. 1920), kes töötas [[Kambja sovhoos]]is peazootehnikuna (lõpetas [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonna 1948. a.). 1959. aastal sündis Varede perekonda tütar Ülle.
 
Eesti Põllumajanduse Instituudi 150. aastapäeva pidustustel Vana-Kuustes 1984. aasta novembris korraldas Ülle Vare oma isa esimese mälestusnäituse. Kuuste 8-klassilise Kooli ruumides oli välja pandud 30 Raivo Vare õlimaali.
 
Lisaks maalimisele tegeles Raivo Vare fotograafiaga. Kaks tema loodusfotot ("Taevaskoda talvel" ja "Haavamets Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Räpina rajoonis") on ilmunud albumis "Eesti kaunis loodus".<ref>Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon (1957). Eesti kaunis loodus.</ref>
 
2010. aastal korraldati kunstnik Raivo Vare 100. sünniaastapäevale pühendatud õlimaalinäitus Tartus, Tammelinna raamatukogus.
 
=Viited=
1. Neumann H (2000). Nimekaid kambjalasi
{{viited}}
 
 
2. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon (1957). Eesti kaunis loodus
{{JÄRJESTA:Vare, Raivo}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1910]]
[[Kategooria:Surnud 1982]]
48

muudatust