Kolga mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
22. rida:
[[1699]]. on mõisa mainitud Kolga [[fideikomiss]]ina.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, pärast [[Harku kapitulatsioon]]i, immiteeriti mõis keiser [[Peeter I]] käsul (vürst [[Aleksandr Menšikov]]i kiri [[Eestimaa maanõunik|maanõunik]]ele 25.10.1714) [[Poltava lahing]]us vangi langenud ja Vene sõjaväega liitunud krahv [[Gustav Otto Douglas]]e (1687–1771), hilisema Kolga pandihärra käsutusse, kes oli krahv Stenbocki tütrepoeg (Krahv Douglase ema [[Beata Margareta Stenbock]] oli Gustav Otto Stenbocki ja Christina Catharina De la Gardie tütar). [[1723]]. redutseeriti mõis Stenbocki pärijaile ja 16. veebruari [[1724]] [[Peeter I]] privilegiga kuulutati mõis Stenbockide pärusomandiks. Selle järgi sai mõisad oma valdusesse Rootsi väepealiku krahv [[Magnus Stenbock]]i (1664–1717) poeg [[Bengt Ludwig Stenbock]] (1694–1737). Temalt läks vennale [[Fredrik Magnus Stenbock]]ile (1696–1745), kes oli [[1722]]. aastast abielus [[Hiiumaa]] suurmaaomaniku krahvinna [[Ebba Margaretha De la Gardie]]ga (1704–1776). Nemad pärandasid mõisa oma vanimale pojale maanõunik, tõeline riiginõunik [[Karl Magnus Stenbock]]ile (1725–1798), et aga tema vanim poeg [[Magnus Joachim Stenbock]] uppus 1784. aastal sai uueks mõisaomanikuks pojapoeg [[Georg Gustav Magnus Stenbock|Magnus]] (1780–1816). Tema poeg [[Magnus Christoph Ludwig Stenbock|Ludwig]] (1812–1849), seejärel tema venna krahv [[Johann Dietrich Stenbock|Diedrich (Johan Didrik) Stenbock]]i (1781–1822) poeg krahv [[Karl Magnus Reinhold Stenbock|Magnus "Apa" Stenbock]] (1804–188504.veebr.1804 Padis–11. veebr.1885 Kolck), kes abiellus tuntud saksa filosoofi [[Immanuel Kant]]i õetütre paruness [[Theophile Stuart]]iga (1817–1869). [[1885]]. aastal surnud mõisniku [[fideikomiss]]ijärgseks pärijaks oli vanima poja [[Erik Friedrich Diedrich Magnus Stenbock|Erich]]i (1834–1861) luuletajast poeg krahv [[Eric Stenbock]] (1860–1895), kelle nimele kinnistati mõis [[29. märts]]il [[1888]]. Tema surma järel päris [[Kolga fideikomiss]]i (Kõnnu, Kolga, Loo ja Kiiu mõisad) kuulunud Kolga mõisa pärimisõiguse järgi, krahv "Apa" Stenbocki vanuselt järgmine elusolev poeg, riiginõunik [[Michael Emil Pontus Stenbock|Michael Stenbock]] (1837 Narva – 1910 Tartu). Viimase pärija oli tema poeg krahv [[Wssewolod Stenbock]] (1864–1916), kellele kinnistati [[1912]]. aastal lisaks Kolga mõisale ka [[Kõnnu mõis|Kõnnu]]st eraldatud maatükk [[Loksa]] ning [[Kõnnu]], [[Kiiu]] ja [[Uuemõisa]] talumaad, et aga krahv Wssewolod [[1916]] [[Kaukaasia]]s suri, kuulus mõis kuni [[1919]]. aastal [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt vastuvõetud [[1919. aasta maareform|maaseadus]]e kehtestamiseni tema nooremale vennale, krahv [[Peter Stenbock]]ile (1869–1931), kes [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajal valdas endisest mõisasüdamest moodustatud umbes 150 [[hektar]]i suurust "mini" Kolga maavaldust ja [[1931]]. aastal seal ka suri.
 
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]i saabumisega [[1940]]. aastal Kolga maavaldus natsionaliseeriti, ning sinna loodi hiljem [[Kirovi kolhoos]]i Kolga osakonna keskus.