Põhja-Saksa Liit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot muutis: es:Confederación Alemana del Norte |
Resümee puudub |
||
35. rida:
|}
|}
'''Põhja-Saksa Liit''' (saksa ''Norddeutscher Bund'') oli aastatel 1866-1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist. Seda juhtis [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] kantsler [[Otto von Bismarck]]. Liidu rahvastikust 80% olid Preisimaa kodanikud. Aastal 1871 sai sellest alus [[Saksa keisririik|Saksa keisririigile]], mis võttis üle suurema osa liidu põhiseadusest ja selle lipu.
Kuigi tema eelkäija [[Saksa Liit]] oli sõltumatute riikide lõtv ühendus, oli Põhja-Saksa Liit tõeline riik. Selle territoorium koosnes Saksa Liidu osadest põhjapool [[Main]]i jõge (erandiks oli [[Luksemburg]]), pluss [[Hohenzollern-Sigmaringeni vürstiriik]] ning Preisimaa ida-alad ja [[Schleswigi hertsogkond]], kuid välja jäid [[Austria]], [[Baieri]], [[Württemberg]], [[Baden]], [[Luksemburg]], [[Limburgi hertsogkond]], [[Liechtenstein]] ja [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsogkonna]] lõunaosa.
See kindlustas Preisimaa kontrolli [[Põhja-Saksamaa]] üle, ning see sama kontroll tulenes tolliliidu ja salajaste rahulepingute (kokku lepitud lõunapoolsete riikidega päev enne [[Praha rahu]]) kaudu Lõuna-Saksamaaga.
Kuigi liit lõpetas oma olemasolu pärast Saksa keisririigi loomist aastal 1871, oli see ehituskiviks sel aastal vastu võetud Saksa põhiseadusele. See põhiseadus andis tohutu võimu uuele katslerile, [[Otto von Bismarck]]ile, kes nimetati Liidunõukogu (Preisimaa) presidendi poolt. See oli tingitud sellest, et põhiseadus tegi kantsleri Riigipäeva ees 'vastutavaks', kuid mitte aruandekohustuslikuks. Seega võimaldas see talle kasu olla ühenduslüli keisri ja rahva vahel. Kantsler säilitas võimu sõjalise eelarve üle ka pärast põhiseaduslikku kriisi, mille [[Wilhelm I]] aastal 1862 lahendas. Seadused takistasid ka nende riigiteenistujate Riigipäeva liikmeks saamise, kes olid 1860-atel Bismarckiga oppositsioonis.
Liit tekkis pärast Preisimaa võitu [[Austria]] ja teiste allesjäänud Saksa Liidu riikide üle 1866. aasta [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]]. Selle põhiseaduse, mis jõustus 1. juulil 1867, kirjutas Bismarck. Täidesaatev võim oli antud presidendile, mis oli Preisimaa kuninga pärilik amet. Teda aitas kantsler, kes vastutas ainult tema ees. Seadusandlik võim oli antud kahekojalisele parlamendile. Liiduriigid olid esindatud Liidunõukogus 43 kohaga. Rahvas oli esindatud Riigipäeval, mis valiti meeste poolt üldistel valimistel. Liidunõukogu liikmelisust laiendati enne aastat 1871 tolliliidu parlamendi loomisega aastal 1867, mis püüdis luua tihedamat ühtsust lõunapoolsete riikidega esindajate Liidunõukogusse saatmis lubamisega.
Kõigis plaanides kasutas Preisimaa peaaegu täielikku kontrolli liidu üle. Nelja viiendikuga riikide territooriumist ja rahvastikust oli Hohenzollernite kuningriik suurem kui muud 21 riiki kokku. Sel oli Liidunõukogus 17 häält ja see võis kergesti tulemusi kontrollida, tehes väiksemate riikidega kokkuleppeid. Lisaks oli Bismarck ka Preisimaa välisminister ja seega oli tal õigus juhendada Preisimaa esindajaid Liidunõukogus.
Pärast Preisimaa võitu [[Prantsuse teine kesririik|Prantsuse teise kesririigi]] ja seejärel moodustatud [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsuse kolmanda vabariigi]] üle [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] aastal 1871, ühinesid [[Baieri]], [[Württemberg]] ja [[Baden]] (koos [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsogkonna]] osadega, mis algselt liiduga ei ühinenud) liidu riikidega, et moodustada [[Saksa keisririik]], kus Wilhelm I võttis uue tiitli '''Saksa keiser''' (mitte ''Saksamaa keiser'', kuna Austriat ei kaasatud).
== Postmargid ==
[[Pilt:Stamp of North German Confederation.jpg|thumb|130px|7-kroitseriline mark, 1868]]
Liidu üheks ülesandeks oli käsitleda posti ja välja anda postmarke.
== Liikmesriigid ==
[[Pilt:Kriegsflagge_des_Norddeutschen_Bundes_1867-1871.jpg|thumb|Põhja-Saksa Liidu sõjalipp]]
Liikmesriigid olid:
# [[Preisi kuningriik]] (personaalunioonis [[Lauenburgi hertsogkond|Lauenburgi hertsogkonnaga]],
[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]▼
# [[Saksi kuningriik]]
# [[Hesseni suurhertsogiriik|Hesseni suurhertsogiriigi]] põhjapoolne osa,
# [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik]],
# [[Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiriik]],
# [[Oldenburgi suurhertsogiriik]],
# [[Saksi-Weimar-Eisenachi suurhertsogiriik]],
# [[Anhalti hertsogiriik]],
# [[Braunschweigi hertsogiriik]],
# [[Saksi-Coburgi-Gotha hertsogiriik]],
# [[Saksi-Meiningeni hertsogiriik]],
# [[Lippe vürstiriik]],
# [[Reussi vanema liini vürstiriik]],
# [[Reussi noorema liini vürstiriik]],
# [[Schaumburg-Lippe vürstiriik]],
# [[Schwarzburg-Rudolstadti vürstiriik]],
# [[Schwarzburg-Sondershauseni vürstiriik]],
# [[Waldeck-Pyrmonti vürstiriik]],
# [[Vaba Hansalinn Breemen]],
# [[Vaba Hansalinn Hamburg]] ja
# [[Vaba Hansalinn Lübeck]].
Mõned Austria liitlased ([[Hannoveri kuningriik]], [[Hessen-Kasseli maakrahvkond]], [[Hessen-Homburgi maakrahvkond]], [[Nassau vürstiriik]] ja [[Frankfurt]]i vabalinn) või nende osad annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. Waldeck-Pyrmonti administratsioon loovutati 1867. aastal Preisimaale, kuid ta jäi iseseisvaks vürstiriigiks.
▲[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
[[az:Şimali Alman İttifaqı]]
[[id:Konfederasi Jerman Utara]]
|