Redaktsioon: 28. jaanuar 2011, kell 20:36 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. jaanuar 2011, kell 21:27 redigeeri eemalda Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Wilhelm Modenast''' ehk '''Modena Wilhelm''' (ka '''Wilhelm Sabinast''', '''Guglielmo Sabinast''', '''Guillelmus Sabinast''' või '''Vilhelm Sabinast'''; itaaliapäraselt '''Guglielmo da Sabina'''; umbes [[1184]] – [[31. märts]] [[1251]]) oli [[itaalia]] [[diplomaat]] ja [[vaimulik]]. Wilhelm sündis [[Piemonte]]s ja astus noores eas [[kartuuslaste ordu]]sse. Ta oli [[1211]]–[[1216]] apostellik notar. Millalgi ~~ajavahemikul~~ [[13. detsember\|13. ~~detsembrist~~detsembri]] [[1219]] ja [[24. veebruar]]~~ini~~i [[1220]] vahel sai ta Rooma kiriku asekantsleriks, pidades seda ametit [[1222]]. aastani. [[Modena]] [[~~kapiitel~~toomkapiitel]] valis Wilhelmi [[mai]]s [[1222]] [[piiskop]]iks (sealt ka tema nimi), ta [[ordinatsioon\|pühitseti]] piiskopiks [[paavst]] [[Honorius III]] poolt. Ta oli [[4. mai]]st [[1224]] kuni sama aasta [[sügis]]eni [[inkvisiitor]] [[Lombardia]]s. [[31. detsember\|31. detsembril]] 1224 nimetas Honorius III ta [[legaat\|legaadiks]] [[Liivimaa]]le, [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Pommeri]]sse. Ta pidi esmalt lahendama maa jagamise probleeme [[Vana-Liivimaa]]l [[Albert (Riia piiskop)\|piiskop Albert]]i, [[Mõõgavendade Ordu]] ja [[Taani]] vahel. [[1225]]. aastal saabus Wilhelm Liivimaale ning viibis seal [[1226]]. aastani. {{kas\|Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust.}} Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. Selleks pidas ta nendega [[Tallinn]]as läbirääkimisi, kus osales ka [[Läti Henrik]]. Võimalik, et [[Henriku Liivimaa kroonika]] oligi koostatud aruandena Wilhelmile, et ta saaks ülevaate [[ristimine\|ristimise]] senisest käigust Liivimaal. [[1227]]. aastal aga, kui [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] oli [[Bornhövedi lahing]]us lüüa saanud, loovutas Wilhelm [[Põhja-Eesti]] (tulevase Eestimaa hertsogkonna) Mõõgavendade ordule, jättes [[taanlased]] Liivimaa valdustest üldse ilma. 1226. aastal lahkus Wilhelm Liivimaalt, jättes enda eest asju ajama [[viitselegaat Johannes]]e. [[1227]]. aastal aga, kui [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] oli [[Bornhövedi lahing]]us lüüa saanud, loovutas viimane [[Põhja-Eesti]] (tulevase Eestimaa hertsogkonna) [[Mõõgavendade ordu]]le, kuna [[taanlased\|taanlastel]] polnud sõjalist jõudu viimasele vastu hakata ning nad jäid nõnda Liivimaa valdustest üldse ilma. Seejärel ([[1228]]–[[1230]] ja ka hiljem) tegutses Wilhelm [[Preisimaa]]l, aidates sealgi rajada kristlikke võimustruktuure. [[1234]]. aastal saabus ta taas Liivimaale, vahetades välja seal [[1231]]. aastast paavsti legaadina tegutsenud [[Balduin Alnast\|Alna Balduin]]i. Seekord oli taas vaja lahendada Põhja-Eesti küsimus ning et Valdemar II oli oma positsioone taastanud, näis ainsaks reaalseks lahenduseks olevat selle tagasiandmine Taanile. Wilhelm hakkas aga asjaga venitama, sest oli pigem vaimuliku ordu kui ilmaliku riigi poolt. Ent paavst [[Gregorius IX]] hakkas talle survet avaldama, lisaks sellele hävis Mõõgavendade ordu [[Saule lahing]]us [[1236]]. aastal. Maal puhkesid rahutused ning et kristlikku korda jalul hoida, otsustas Wilhem lõpuks Taaniga kompromissile minna. [[1238]]. aastal sõlmiti [[Stensby leping]], millega Taani sai Põhja-Eesti tagasi. Wilhelm jäi sedakorda legaadiks kuni [[1242]]. aastani, tegeledes ühtlasi ka Preisimaa probleemidega.▼ ▲Seejärel ([[1228]]–[[1230]] ja ka hiljem) tegutses Wilhelm [[Preisimaa]]l, aidates sealgi rajada kristlikke võimustruktuure. [[1234]]. aastal saabus ta taas Liivimaale, vahetades välja seal [[1231]]. aastast paavsti legaadina tegutsenud [[Balduin Alnast\|Alna Balduin]]i. Seekord oli ~~taas~~ vaja lahendada Põhja-Eesti küsimus ning et Valdemar II oli oma positsioone ~~taastanud~~tugevdanud, näis ainsaks reaalseks lahenduseks olevat selle tagasiandmine Taanile. {{kas\|Wilhelm hakkas aga asjaga venitama, sest oli pigem vaimuliku ordu kui ilmaliku riigi poolt.}} Ent paavst [[Gregorius IX]] hakkas talle survet avaldama, lisaks sellele ~~hävis~~sai Mõõgavendade ordu [[Saule lahing]]us [[1236]]. aastal hävitavalt lüüa. Maal puhkesid rahutused ning et kristlikku korda jalul hoida, otsustas Wilhem lõpuks Taaniga kompromissile minna. [[1238]]. aastal sõlmiti [[Stensby leping]], millega Taani sai Põhja-Eesti tagasi. Wilhelm jäi sedakorda legaadiks kuni [[1242]]. aastani, tegeledes ühtlasi ka Preisimaa probleemidega. Wilhelmi juhitimisel alustasid [[Liivi Ordu]] ja nende liitlaste väed õigeusu vastu võitlemise ettekäändel [[1240]] edasitungi Baltimaadest ida poole Venemaale. [[Jäälahing]] tõkestas selle. ▼ ▲{{kas\|Wilhelmi ~~juhitimisel~~juhtimisel alustasid [[Liivi Ordu]] ja nende liitlaste väed õigeusu vastu võitlemise ettekäändel [[1240]] edasitungi Baltimaadest ida poole Venemaale. [[Jäälahing]] tõkestas selle.}} [[Innocentius IV]] määras Wilhelmi [[28. mai]]l [[1244]] [[Sabina]] [[kardinal\|kardinalpiiskopiks]]. Ta asus vahendama [[Innocentius IV]] ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] tüli, kuid juba järgmisel aastal otsustas ta koos paavstiga [[Itaalia]]st lahkuda ja asus elama [[Lyon]]i, kus ta osales I Lyoni oikumeenilisel kirikukogul [[1245]] ja suri [[1251]]. aastal ning maeti [[dominiiklased\|dominiiklaste]] kirikusse.▼ ▲[[Innocentius IV]] määras Wilhelmi [[28. mai]]l [[1244]] [[Sabina]] [[kardinal\|kardinalpiiskopiks]]. Ta asus vahendama [[Innocentius IV]] ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] tüli, kuid juba järgmisel aastal otsustas ta koos paavstiga [[Itaalia]]st lahkuda ja asus elama [[Lyon]]i, kus ta osales I[[Esimene Lyoni kirikukogu\|Esimesel Lyoni oikumeenilisel kirikukogul]] ([[1245]]) ja suri samas [[1251]]. aastal ning maeti [[dominiiklased\|dominiiklaste]] kirikusse. ==Allikad== [[Friedrich Georg von Bunge]] (peatoimetaja): ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''. [[Henriku Liivimaa kroonika]]. 18. rida ⟶ 20. rida: [[Gustav Adolf Donner]]: ''Kardinal Wilhelm von Sabina, Bischof von Modena 1222-1234. Päpstlicher Legat in den nordischen Ländern (†1251)''. - Societas scientarum Fennica. Commentationes Humanarum Litterarum, II, 5. Helsingfors, 1929. 449 S [http://ester.utlib.ee/record=b2285294~S1est E-Kataloog ESTER] [[Iben Fonnesberg-Schmidt]]: ''The Popes and the Baltic Crusades 1147–1254''. Leiden, Boston, Brill, 2007. [[Mihkel Mäesalu]], ''Saksa-Taani konflikt Eestis 1218-1238'' (magistritöö). Tartu, [[2010]]. [[Anti Selart]], ''Liivimaa ja Vene 13. sajandil: uurimus poliitilisest ajaloost''. Tartu, 2002. Selle täiendatud saksakeelne versioon: ''Livland und die Rus' im 13. Jahrhundert''. Köln: Böhlau, 2007. [[Olaf Sild]]: ''Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal''. Eesti Kirjandus nr. 3/1926.

Wilhelm Modenast: erinevus redaktsioonide vahel