Vikipeedia

Wilhelm Modenast: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Robotid
124 668 muudatust
P [r2.5.2] robot lisas: it:Guglielmo di Modena
Resümee puudub
1. rida:
'''Wilhelm Modenast''' ehk '''Modena Wilhelm''' (ka '''Wilhelm Sabinast''', '''Guglielmo Sabinast''', '''Guillelmus Sabinast''' või '''Vilhelm Sabinast'''; itaalia päraselt '''Guglielmo da Sabina'''; umbes [[1184]] – [[31. märts]] [[1251]]) oli [[itaalia]] [[diplomaat]] ja [[vaimulik]].
 
Wilhelm sündis [[Piemonte]]s ja astus noores eas [[kartuuslaste ordu]]sse. Ta oli [[1211]]–[[1216]] apostellik notar. Millalgi ajavahemikul [[13. detsember|13. detsembrist]] [[1219]] [[24. veebruar]]ini [[1220]] sai ta Rooma kiriku asekantsleriks, pidades seda ametit [[1222]]. aastani.
Wilhelm sündis [[Piemonte]]s ning sai [[1221]]. aastal [[Modena]] [[piiskop]]iks (sealt ka tema nimi). [[1224]]. aastal nimetas [[paavst]] [[Honorius III]] ta enda [[legaat|legaadiks]] [[Põhja-Euroopa]]sse, kus ta pidi esmalt lahendama maa jagamise probleeme [[Vana-Liivimaa]]l [[piiskop Albert]]i, [[Mõõgavendade Ordu]] ja [[Taani]] vahel. [[1225]]. aastal saabus Wilhelm Liivimaale ning viibis seal [[1226]]. aastani. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. Selleks pidas ta nendega [[Tallinn]]as läbirääkimisi, kus osales ka [[Läti Henrik]]. Võimalik, et [[Henriku Liivimaa kroonika]] oligi koostatud aruandena Wihelmile, et ta saaks ülevaate ristimise senisest käigust Liivimaal. [[1227]]. aastal aga, kui [[Valdemar II]] oli [[Bornhövedi lahing]]us lüüa saanud, mängis Wihelm [[Põhja-Eesti]] (tulevase Eestimaa hertsogkonna) Mõõgavendade kätte, jättes taanlased Liivimaa valdustest üldse ilma.▼
 
▲Wilhelm sündis[[Modena]] [[Piemontekapiitel]]s ningvalis saiWilhelmi [[1221mai]]. aastals [[Modena1222]] [[piiskop]]iks (sealt ka tema nimi)., ta [[1224ordinatsioon|pühitseti]]. aastal nimetaspiiskopiks [[paavst]] [[Honorius III]] tapoolt. endaTa oli [[4. mai]]st [[1224]] kuni sama aasta [[sügis]]eni [[inkvisiitor]] [[Lombardia]]s. [[31. detsember|31. detsembril]] 1224 nimetas Honorius III ta [[legaat|legaadiks]] [[Põhja-EuroopaLiivimaa]]ssele, kus[[Taani]], ta[[Rootsi]] ja [[Pommeri]]sse. Ta pidi esmalt lahendama maa jagamise probleeme [[Vana-Liivimaa]]l [[Albert (Riia piiskop)|piiskop Albert]]i, [[Mõõgavendade Ordu]] ja [[Taani]] vahel. [[1225]]. aastal saabus Wilhelm Liivimaale ning viibis seal [[1226]]. aastani. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. Selleks pidas ta nendega [[Tallinn]]as läbirääkimisi, kus osales ka [[Läti Henrik]]. Võimalik, et [[Henriku Liivimaa kroonika]] oligi koostatud aruandena WihelmileWilhelmile, et ta saaks ülevaate [[ristimine|ristimise]] senisest käigust Liivimaal. [[1227]]. aastal aga, kui [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] oli [[Bornhövedi lahing]]us lüüa saanud, mängisloovutas WihelmWilhelm [[Põhja-Eesti]] (tulevase Eestimaa hertsogkonna) Mõõgavendade kätteordule, jättes [[taanlased]] Liivimaa valdustest üldse ilma.
Seejärel ([[1228]]–[[1230]] ja ka hiljem) tegutses Wilhelm [[Preisimaa]]l, aidates sealgi rajada kristlikke võimustruktuure. [[1234]]. aastal saabus Wilhelm taas Liivimaale, vahetades välja seal [[1231]]. aastast paavsti legaadina tegutsenud [[Balduin Alnast|Alna Balduin]]i. Seekord oli taas vaja lahendada Põhja-Eesti küsimus ning et Valdemar II oli oma positsioone taastanud, näis ainsaks reaalseks lahenduseks olevat selle tagasiandmine Taanile. Wilhelm hakkas aga asjaga venitama, sest oli pigem vaimuliku ordu kui ilmaliku riigi poolt. Ent paavst [[Gregorius IX]] hakkas talle survet avaldama, lisaks sellele hävis Mõõgavendade ordu [[Saule lahing]]us [[1236]]. aastal. Maal puhkesid rahutused ning et kristlikku korda jalul hoida, otsustas Wihlem lõpuks Taaniga kompromissile minna. [[1238]]. aastal sõlmiti [[Stensby leping]], millega Taani sai Põhja-Eesti tagasi. Wilhelm jäi sedakorda legaadiks kuni [[1242]]. aastani, tegeledes ühtlasi ka Preisimaa probleemidega.▼
 
▲Seejärel ([[1228]]–[[1230]] ja ka hiljem) tegutses Wilhelm [[Preisimaa]]l, aidates sealgi rajada kristlikke võimustruktuure. [[1234]]. aastal saabus Wilhelmta taas Liivimaale, vahetades välja seal [[1231]]. aastast paavsti legaadina tegutsenud [[Balduin Alnast|Alna Balduin]]i. Seekord oli taas vaja lahendada Põhja-Eesti küsimus ning et Valdemar II oli oma positsioone taastanud, näis ainsaks reaalseks lahenduseks olevat selle tagasiandmine Taanile. Wilhelm hakkas aga asjaga venitama, sest oli pigem vaimuliku ordu kui ilmaliku riigi poolt. Ent paavst [[Gregorius IX]] hakkas talle survet avaldama, lisaks sellele hävis Mõõgavendade ordu [[Saule lahing]]us [[1236]]. aastal. Maal puhkesid rahutused ning et kristlikku korda jalul hoida, otsustas WihlemWilhem lõpuks Taaniga kompromissile minna. [[1238]]. aastal sõlmiti [[Stensby leping]], millega Taani sai Põhja-Eesti tagasi. Wilhelm jäi sedakorda legaadiks kuni [[1242]]. aastani, tegeledes ühtlasi ka Preisimaa probleemidega.
 
Wilhelmi juhitimisel alustasid [[Liivi Ordu]] ja nende liitlaste väed õigeusu vastu võitlemise ettekäändel [[1240]] edasitungi Baltimaadest ida poole Venemaale. [[Jäälahing]] tõkestas selle.
 
[[1244Innocentius IV]]. aastalmääras saiWilhelmi Wilhelm[[28. mai]]l [[1244]] [[Sabina]] piiskopiks ning ka [[kardinal|kardinalpiiskopiks]]iks. Ta asus vahendama [[Innocentius IV]] ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] tüli, kuid juba järgmisel aastal otsustas ta koos paavstiga [[Itaalia]]st lahkuda, sest kartis keisri ja paavstiasus tüliselama mõlema[[Lyon]]i, poolekus vihata allaosales langeda.I TaLyoni asusoikumeenilisel elamakirikukogul [[Lyon1245]]i, kusja tasuri [[1251]]. aastal kaning surimaeti [[dominiiklased|dominiiklaste]] kirikusse.
 
==Allikad==
*[[Friedrich Georg von Bunge]]: ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''.
*[[Henriku Liivimaa kroonika]].
 
==KirjandustKirjandus==
*[[Gustav Adolf Donner]]: ''Kardinal Wilhelm von Sabina, Bischof von Modena 1222-1234. Päpstlicher Legat in den nordischen Ländern (†1251)''. - Societas scientarum Fennica. Commentationes Humanarum Litterarum, II, 5. Helsingfors, 1929. 449 S. [http://ester.utlib.ee/record=b2285294~S1*est E-Kataloog ESTER]
*[[Iben Fonnesberg-Schmidt]]: ''The Popes and the Baltic Crusades 1147–1254''. Leiden, Boston, Brill, 2007.
*[[Olaf Sild]]: ''Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal''. Eesti Kirjandus nr. 3/1926.
 
==Välislingid==
*[http://www2.fiu.edu/~mirandas/bios1244.htm#Modena Elulugu.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.herder-institut.de/?id=259&lang=de&suchstring1=Sabina+Modena&x=0&y=9#jump Herder Institut: Datenbank Kurländische Güterurkunden: Modena Wilhelm Kuramaa mőisadokumentide andmebaasis] ''(saksa keeles)''
 
[[Kategooria:Diplomaadid]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Modenast"