Redaktsioon: 16. jaanuar 2011, kell 05:32 redigeeri Luckas-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 124 668 muudatust P r2.7.1) (robot lisas: io:Aquofluo ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. jaanuar 2011, kell 17:01 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 885 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Marshall-county-indiana-yellow-river.jpg\|pisi\|~~right\|[[~~Yellow River]] [[Indiana]] ~~osariigis~~s]] [[Pilt:Butchers creek - omeo04.jpg\|pisi\|[[Mägioja]] [[Butchers Creek]] [[Austraalia]]s]] '''Oja''' on [[Jõgi\|jõest]] väiksem looduslik [[vooluveekogu]]. Piir jõe ja oja vahel on tinglik. Tavaliselt on oja laius mõnekümnest sentimeetritest mitme meetrini, pikkus ei ületa mitut kilomeetrit ja sügavus on alla 1,5 m{{lisa viide}}. Ojad ~~tekkivad~~tekivad vihma- või ~~sulavee~~sula[[vesi\|vee]] äravoolu korral või kohtades, kus [[põhjavesi]] jõuab maapinnale ja [[allikas\|allikana]] edasi voolab~~. Ojad suubuvad jõkke või järve~~. Ojad moodustavad liitudes jõgesid. [[Kanal]] erineb ojast selle poolest, et tema säng on inimeste loodus, ojasäng on looduslik. Ojasid võib jaotada alatisteks ja ajutisteks, tasasteks ja mägisteks{{lisa viide}}. Looduslike ojade sängid tavaliselt eriti ei muutu, aga mõned looduslikud nähtused ([[~~pinnaerosioon~~erosioon]] ~~järsakus~~, [[maalihe]], [[maavärin]]) võivad nende ~~asukoha~~asukohta, kuju ja ~~suuruste~~suurust ~~muutmist põhjustada~~muuta. Ajutised ojad võivad ~~peaaegu iga aastal~~muuta oma sängi ja isegi voolu suunda ~~muuta~~peaaegu iga aastal. Sageli ~~toimub~~muutub ojasängi ~~suuna muutmine~~suund inimtegevuse tagajärjel. Sugugi kõik maapinnale langevad [[sademed]] ei jõua pinnaveekogudesse. Suur osa sellest [[aurumine\|aurub]] tagasi [[atmosfäär]]i. Osa veest satub [[taimed]]esse ja aurub nende kaudu – aurumist taime[[leht]]ede pinnalt arvestab [[evapotranspiratsioon]]. Osa veest imendub maapinda ja muutub [[põhjavesi\|põhjaveeks]]. Põhjaveest suurem osa jõuab siiski kunagi vooluveekogudesse. Kui maapind on veest küllastunud, siis ülejääv osa moodustab [[äravool]]u, mis võib kergesti jõuda vooluveekokku või selle moodustada. Osa langenud sademeist salvestatakse [[liustik]]ku või [[igilumi\|igilumme]], aga selle sulades võib vesi siiski vooluveekokku jõuda. Üsna tüüpiline on, et liustiku alumisest otsast algab oja, mis toitub liustiku sulamisveest. [[Parasvööde\|Parasvöötmes]], sealhulgas Eestis, on ojas vett tavaliselt igal aastaajal. Niisugust oja nimetatakse alaliseks ojaks. Väljaspool parasvöödet on palju selliseid ojasid, kus vett leidub ainult aeg-ajalt. Neid nimetatakse ajutisteks ojadeks. Seal on vett tavaliselt [[vihmahooaeg\|vihmahooajal]] või pärast äikesevihmu. Ajutistel ojadel on ka piirkondlikke nimesid, näiteks araabiamaailmas [[vadi]] ja [[Austraalia]]s [[kriik]]. [[Kaart]]idel tähistatakse alalised ojad tavaliselt sinise pidevjoonega ja ajutised ojad sinise katkendliku joonega. [[Ripaal]]iks nimetatakse veekogu sügavusvööndit, mis ulatub kaldast kuni põhjataimestiku lõpuni. Ojadele on tüüpiline, et ripaal hõlmab oja kogu laiuses. ~~== Vaata ka ==~~ *[[Kanal]] Ojad on olulised [[bioloogiline mitmekesisus\|bioloogilise mitmekesisuse]] suurendamiseks ja säilitamiseks. Nad pakuvad loomadele võimalust vett juua ja võimaldavad kasvada taimedel, mis palju vett vajavad. ~~== Välislingid ==~~ ~~{{commons\|Category:Streams}}~~ {{commonscat\|Streams}} [[Kategooria:Hüdroloogia]]

Oja: erinevus redaktsioonide vahel