Erinevus lehekülje "Oja" redaktsioonide vahel

Lisatud 1674 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.1) (robot lisas: io:Aquofluo)
[[Pilt:Marshall-county-indiana-yellow-river.jpg|pisi|right|[[Yellow River]] [[Indiana]] osariigiss]]
[[Pilt:Butchers creek - omeo04.jpg|pisi|[[Mägioja]] [[Butchers Creek]] [[Austraalia]]s]]
 
'''Oja''' on [[Jõgi|jõest]] väiksem looduslik [[vooluveekogu]]. Piir jõe ja oja vahel on tinglik. Tavaliselt on oja laius mõnekümnest sentimeetritest mitme meetrini, pikkus ei ületa mitut kilomeetrit ja sügavus on alla 1,5 m{{lisa viide}}.
 
Ojad tekkivadtekivad vihma- või sulaveesula[[vesi|vee]] äravoolu korral või kohtades, kus [[põhjavesi]] jõuab maapinnale ja [[allikas|allikana]] edasi voolab. Ojad suubuvad jõkke või järve. Ojad moodustavad liitudes jõgesid.
 
[[Kanal]] erineb ojast selle poolest, et tema säng on inimeste loodus, ojasäng on looduslik.
 
Ojasid võib jaotada alatisteks ja ajutisteks, tasasteks ja mägisteks{{lisa viide}}.
 
Looduslike ojade sängid tavaliselt eriti ei muutu, aga mõned looduslikud nähtused ([[pinnaerosioonerosioon]] järsakus, [[maalihe]], [[maavärin]]) võivad nende asukohaasukohta, kuju ja suurustesuurust muutmist põhjustadamuuta. Ajutised ojad võivad peaaegu iga aastalmuuta oma sängi ja isegi voolu suunda muutapeaaegu iga aastal. Sageli toimubmuutub ojasängi suuna muutminesuund inimtegevuse tagajärjel.
 
Sugugi kõik maapinnale langevad [[sademed]] ei jõua pinnaveekogudesse. Suur osa sellest [[aurumine|aurub]] tagasi [[atmosfäär]]i. Osa veest satub [[taimed]]esse ja aurub nende kaudu – aurumist taime[[leht]]ede pinnalt arvestab [[evapotranspiratsioon]]. Osa veest imendub maapinda ja muutub [[põhjavesi|põhjaveeks]]. Põhjaveest suurem osa jõuab siiski kunagi vooluveekogudesse. Kui maapind on veest küllastunud, siis ülejääv osa moodustab [[äravool]]u, mis võib kergesti jõuda vooluveekokku või selle moodustada. Osa langenud sademeist salvestatakse [[liustik]]ku või [[igilumi|igilumme]], aga selle sulades võib vesi siiski vooluveekokku jõuda. Üsna tüüpiline on, et liustiku alumisest otsast algab oja, mis toitub liustiku sulamisveest.
 
[[Parasvööde|Parasvöötmes]], sealhulgas Eestis, on ojas vett tavaliselt igal aastaajal. Niisugust oja nimetatakse alaliseks ojaks. Väljaspool parasvöödet on palju selliseid ojasid, kus vett leidub ainult aeg-ajalt. Neid nimetatakse ajutisteks ojadeks. Seal on vett tavaliselt [[vihmahooaeg|vihmahooajal]] või pärast äikesevihmu. Ajutistel ojadel on ka piirkondlikke nimesid, näiteks araabiamaailmas [[vadi]] ja [[Austraalia]]s [[kriik]]. [[Kaart]]idel tähistatakse alalised ojad tavaliselt sinise pidevjoonega ja ajutised ojad sinise katkendliku joonega.
 
[[Ripaal]]iks nimetatakse veekogu sügavusvööndit, mis ulatub kaldast kuni põhjataimestiku lõpuni. Ojadele on tüüpiline, et ripaal hõlmab oja kogu laiuses.
== Vaata ka ==
*[[Kanal]]
 
Ojad on olulised [[bioloogiline mitmekesisus|bioloogilise mitmekesisuse]] suurendamiseks ja säilitamiseks. Nad pakuvad loomadele võimalust vett juua ja võimaldavad kasvada taimedel, mis palju vett vajavad.
== Välislingid ==
{{commons|Category:Streams}}
 
{{commonscat|Streams}}
 
[[Kategooria:Hüdroloogia]]
27 227

muudatust