Clara Zetkin: erinevus redaktsioonide vahel

Clara Eissner õppis õpetajaks. Kuna [[1878]] [[Bismarck]] keelustas [[Saksamaa]]l sotsialistide tegevuse, läks ta elama [[Zürich]]isse ja [[1882]] [[Pariis]]i, kus osales [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]] asutamises. Seal kohtus ta oma kahe poja isa vene [[revolutsionäär]]i [[Ossip Zetkin]]iga ja võttis tema nimeperekonnanime. Hiljem ([[1899]]–[[1928]]) oli taClara Zetkin abielus näitleja [[Georg Friedrich Zundel]]iga.

Clara Zetkin naasis [[1891]]. aastal [[Saksamaa]]le ja andis välja [[marksism|marksistlikku]] ajalehte "''Die Gleichheit''" ("Võrdsus"). [[1919]]. aastal astus ta [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Saksamaa Kommunistlikusse Parteisse]], mida ta esindas ka Saksamaa [[Reichstag]]is [[Weimari Vabariik|Weimari Vabariigi]] ajal [[1920]]–[[1933]].

Zetkin on tuntud ka [[naisõiguslased|naisõiguslasena]]. Teda peetakse [[1910]]. aastal algatatud [[rahvusvaheline naistepäev|rahvusvahelise naistepäeva]] ametliku tähistamise algatajaks.

[[1921]]. aastal valiti ta Nõukogude Venemaal ja [[NLKP|Venemaa kommunistliku partei]] poolt finantseeritava [[Kommunistlik Internatsionaal|Kommunistliku Internatsionaali]] [[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee|Täitevkomitee]] Presiidiumi[[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee Presiidium|Presiidium]]i liikemks.

Pärast Hitleri[[Hitler]]i võimuletulekut [[1933]]. aastal keelustati [[Saksamaa Kommunistlik Partei]] ja Clara Zetkin läks jälle [[eksiil]]i, seekord [[Nõukogude Liit]]u. Ent juba järgmisel kuul ta haigestus ja suri 75-aastaselt.