Christian II: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
'''Christian II''' ehk '''Kristian II''' (ka '''Kristian Türann''') ([[1. juuli]] [[1481]] [[Nyborg]] – [[25. jaanuar]] [[1559]] [[Kalundborg]]) oli [[Taani]] [[Taani kuningas|kuningas]] ja [[Norra]] [[Norra kuningas|kuningas]] [[1513]]–[[1523]] ning [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[1520]]–[[1521]].
Christian oli kuningas [[Hans]]u poeg ja [[1506]]–[[1512]] Norra asevalitseja. Ta paistis silma eduka riigimehena, kuid paraku oli ta suhteliselt julma ja iseka iseloomuga. Peale selle oli tal lihtrahva seast pärinev armuke [[Dyveke Sigbritsdatter]], kelle ema Sigbrit sai tema üle väga suure mõju. Kuningas Hans ei olnud sellise asjade käiguga mõistagi rahul ning peksis korduvalt oma juba täiskasvanud poega. See siiski midagi ei muutnud.
[[1513]] sai Christian troonile ning esialgu pistis kõik minevat ülesmäge. [[1515]] abiellus ta tulevase keisri [[Karl V]] õe [[Burgundia Isabella]]ga, kuid jätkas samal ajal suhet Dyvekesega. Selle äärmiselt piinliku olukorra lõpetas Dyvekese ootamatu surm [[1517]]. aastal. Kuningas oli kindel, et ta mürgitati ning lasi seetõttu Torben Oxe, keda ta mürgitamises kahtlustas, hukata.
Peagi otsustas Christian ka [[Rootsi]] taas kindlalt Kalmari uniooniga liita. Viimased 20 aastat olid seal valitsenud regendid, kes valitsesid Taani kuningast tegelikult sõltumatult. Kuningas Hans oli 4-ks aastaks ([[1497]]–[[1501]]) Rootsi troonile saanud, kuid peale seda olid taanlaste katsed rootslasi endale allutada lõppenud läbikukkumisega. Esialgu ei õnnestunud see ka Christianil, kuid [[1520]]. aastal õnnestus tal viimaks regent [[Sten Sture noorem]]at otsustavalt võita ja Rootsi allutada. Novembris vandusid Rootsi seisused talle truudust, kuid paranoilisele monarhile polnud sellest küllalt. Et vastupanu lämmatada, lasi ta korraldada [[Stockholmi veresaun]]a, kus hukati kümneid iseseisvust pooldavaid rootsi aadlikke. Selle eest sai Christian endale hüüdnimeks Kristian Türann.
Peale 1520. aasta sündmusi näis, et Kalmari unioon oli täielikult taastatud ning unioonikuninga võim kindlam kui kunagi varem. Kuid juba [[1521]]. aasta suvel hakkasid rootslased eesotsas [[Gustav Eriksson Vasa]]ga mässama ning kukutasid Christiani Rootsi troonilt. Peagi levis rahulolematus ka Taanisse ning seejärel vallandus sõda [[Hansa]]ga. [[1523]]. aastal algas [[Jüütimaa]]l mäss ning kuningaks kuulutati Christiani onu [[Frederik I]] nime all. Christian pidi põgenema. Ta lahkus Hollandisse, kus astus koos perega luteri usku. See teda keiser Karli silmis mõistagi usaldusväärsemaks ei teinud ning peagi pidi ta katoliiklusse naasma.
Lootes keisri toetusele, püüdis Christian [[1531]]. aastal taas Taani ja Norra troonile tõusta. Kuid tema laevastik paisati tormis laiali ning Norrast kaugemale ei õnnestunud ekskuningal jõuda. Frederik I-ga liitus tema vastu ka Gustav Vasa, kes kartis, et kui Christian II võimule naaseb, võidakse Kalmari unioon taastada. [[1532]] pidigi Christian [[Oslo]]s alistuma ning tema onu pani ta sõnamurdlikult vangi. Esialgu hoiti teda Sønderborgi lossis, alates [[1549]]. aastast aga [[Kalundborg]]is.
Kui Taani kuningas [[Christian III]] [[1559]]. aasta alguses suri, kartsid paljud, et ligi 80-aastane Christian II võidakse taas Taani kuningaks teha. See oli võimalik seetõttu, et toona oli Taani valitava monarhiaga maa. Kuid reaalselt selleks võimalust ei avanenud, sest Christian suri juba [[23. jaanuar]]il. Kuningas [[Frederik II]] lasi ta austusavalduste saatel maha matta.
{{Commons|Category:Christian II of Denmark}}
13. rida ⟶ 23. rida:
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sten Sture Noorem]] <br> (regent)| nimi=[[Rootsi kuningas]] | aeg=[[1520]]–[[1521]] | järgnev=[[Gustav I Vasa]]}}
{{lõpp}}
[[Kategooria:Norra monarhid]]
| |||