Daniel Brühl: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
7. rida:
Rahvusvahelise läbimurde saavutas Brühl 2003. aastal filmiga "Good Bye, Lenin!" ("Hüvasti, Lenin!"), mis kandideeris [[Kuldgloobus]]e auhinnale ning mida vaatas üle maailma umbes 6 miljonit kinokülastajat. Filmis mängitud Alex Kerneri rolli eest võitis Brühl Euroopa filmiauhindade jagamisel parima meesnäitleja preemia.
 
Debüüdi inglisekeelses filmis tegi Brühl 2004. aastal, mängides koos [[Judi Dench]]i ja [[Maggie Smith]]iga filmis "Ladies in Lavender". Samal aastal sai ta publikupreemia oma rolli eest filmis "Was nützt die Liebe in Gedanken" ning ta nomineeriti kriitikute auhinnale osa eest filmis "Die fetten Jahre sind vorbei". 2005. aastal tõestas Brühl kinolinal oma suurepärast keeloskust, kasutades nii prantuseprantsuse, saksa kui inglise keelt leitnant Horstmayeri rollis filmis "Joyeux Noël", mis räägib Prantsuse, Saksa ja Briti sõduritest [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aegse jõulurahu ajal 1914. aastal.
 
2006. aastal osales Brühl [[Cannes'i filmifestival]]i lühifilmide ja Cinéfondationi žüriide tegevuses. Samal aastal tegi ta kaasa romantilises komöödias "2 Days in Paris" ja Hispaania filmis "Salvador", kus ta kehastas nimitegelast, kindral Franco võimuperioodil tegutsenud Katalaani anarhisti Salvador Puig Atichi. 2007. aastal oli Brühilil väike roll filmis "The Bourne Ultimatum" ("[[Bourne'i ultimaatum]]"). 2009. aastal mängis ta Quentin Tarantino filmis "Inglourious Bastards" ("[[Vääritud tõprad]]") Natsi-Saksa sõjakangelase Frederik Zolleri osa.
 
2009. mais rajas Brühl produktsioonifirma Fouronfilm koostöös Film1-ga.
 
==Filmid==