Eesti Aleksandrikooli peakomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Viu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
20. rida:
[[1883]]. aastal tegutses Eestis 139 ja väljaspool Eestit 7 abikomiteed.
 
[[1880]]. aastate algul soovis Johann Köler Aleksandrikooli kapitalist laenu saada, Jakob Hurt oli aga selle vastu. Aleksandrikooli abikomiteed toetasid enamuses Kölerile laenu andmist ning otsustasid Hurda 1883. aastal peakomitee presidendi kohalt tagandada ning valisid uueks presidendiks Köleri. Hurt aga ei aktsepteerinud sellist otsust ning pöördus valitsuse poole taotlusega abikomiteed sulgeda. Tüli päädis sellega, et siseministri otsusega suleti 1884. aasta lõpul kõik Aleksandrikooli komiteed,. kogutudKogutud raha paigutati aga riigikassasse. [[Eestining Aleksandriselle Linnakool]]eest avati [[1888]]. aastal [[Põltsamaa]] lähedal Kaarlimõisas venekeelsevene õppeasutusenaõppekeelega [[Eesti Aleksandri Linnakool]].
 
==Kirjandus==