Ajateenistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Fail -ceremonial-artillery-H61-37.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Mbdortmund kustutas selle Commonsist. Põhjus: Per commons:Commons:Deletion_requests/File:-ceremonial-artillery-H61-37.jpg. |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
14. rida:
Eesti kaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 24 kuu vahel.
===
Enne 2. maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste [[lahinguvalmidus]]es pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.
===
1991. a kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus [[Nõukogude Armee]]s ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes.
24. rida:
Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4 või 3 korda aastas ja ajateenijatega komplekteeriti ka [[siseministeerium]]i haldusalas olevaid teenistusi.
===
2001. a ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate uute noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu näiteks polnud väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.
38. rida:
'''Ajateenistuse väljaõpe''' jaguneb kursusteks.
Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega
Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus
Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid)
Olemasoleva ajateenistusmudeli probleemidena on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või [[nooremallohvitser]]ideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab [[distsipliin (sõjandus)|distsipliin]]i või suurendab kaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud.
48. rida:
== Ajateenistus mujal maailmas ==
[[Pilt:Conscription map of the world.svg|300px|thumb|Ajateenistus maailma riikides
Roheline
Punane
Sinine
Oranž
Hall
Ajateenistus on Euroopas näiteks Soomes (
== Välislingid ==
*[http://www.mil.ee/?menu=ajateenistus&sisu=ajaeesmark Ajateenistusest kaitseväe kodulehel]
*[http://www.sodur.com/index.php?option=com_content&view=article&id=111&Itemid=140 Sodur.com
*[http://www.sodur.com/foorum/viewforum.php?f=17 Sodur.com
*[http://www.hot.ee/ostius/ Memuaarid ajateenistusest Kaitseväes õhutõrjes 2000. a (I. Suitso)]
*[http://www.mil.fi/varusmies/ Ajateenistusest Soome kaitsejõudude kodulehel (soome k)]
|