Rapla–Virtsu raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Rajamine: +viited
6. rida:
[[Pilt:Rapla-Virtsu railway construction in Rapla 1928.jpg|pisi|250px|Raudtee ehituse algus Raplas 1928. aastal]]
[[Pilt:Vigala station 1930.jpg|pisi|250px|Vigala jaamahoone ehitus 1930. aastal]]
Ajakirjanduses ilmusid teated Hermeti–Virtsu raudtee rajamise plaanist [[1917]] (Hermeti/Härmeti jaama nimi muudeti Raplaks [[1922]]). Esialgne siht märgiti [[1925]], lõplik [[25. juuni]]st [[10. august]]ini [[1928]]. Esialgse sihi vastu olid [[Rumba küla|Rumba]] küla elanikud, mistõttu sihti veidi muudeti. 1928 kaaluti ka 116 kilomeetri pikkust varianti [[Kohila]]st Virtsusse, mis oleks [[Tallinn]]a–Virtsu liini pikkust vähendanud.<ref name="raudteed"/>
 
[[25. mai]]l 1928 võttis [[Riigikogu]] vastu Raudteevõrgu arendamise seaduse. Selle järgi pidi raudteed ehitama vastavalt kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehnilistele tingimistele. Ehituskuludeks arvestati 2,959 miljonit [[Eesti kroon|krooni]], veerevkoosseisu soetamiseks 1,385 miljonit krooni ning raudtee tegevuskapitaliks 158 000 krooni.<ref name="raudteed"/>
 
Raudtee rajamist alustati 1928. Ehitust juhatati viiest jaoskonnast: Rapla, Märjamaa, Vigala, Lihula, Virtsu. [[Muldkeha]] ja sildasid[[sild]]asid rajanud ettevõtjate vahel jagati raudtee kolme ossa: Raplast 18. kilomeetripunktini, 18. kilomeetripunktist 58. kilomeetripunktini ja 58. kilomeetripunktist Virtsuni. Maad [[võõrandamine|võõrandati]] 24 meetri laiuse ribana, laiema muldkeha puhul ning jaamade juures suuremas ulatuses. [[Mets]]a ja [[võsa]] hakati kogu tee ulatuses raiuma oktoobris 1928. Saadud materjal töötati ümber palkideks, [[liiper|liipriteks]], samuti tarbe- ja küttepuudeks.<ref name="raudteed"/>
 
[[Mullatööd]] ja sildade rajamine kulgesid plaanipäraselt ja said enamasti valmis 1930. aasta sügisel, välja arvatud Konovere ja Rumba sildade juures, kuhu tuli kõrgete tammide jaoks kaugelt mulda viia. Kogu mullatööde maht oli hinnanguliselt 613 000 kantmeetrit. Virtsu juures Rame lahel müüriti 500 meetri pikkuselt tammi äärde kokku 13 600 kantmeetri jagu kive. Tammil tehti mullatöid 2900 kantmeetri jagu. Kivid, [[kruus]] ja [[liiv]] saadi enamasti tööde piirkonnast, Vigala ja Rumba piirkonnas oli raskusi kivide ja korraliku ehitusliiva leidmisega, need veeti kohale kaugemalt. Sillad ning truubid rajati kivimüüritusega, [[betoon]]ist ja [[raudbetoon]]ist kandeosadega.<ref name="raudteed"/>
Maad võõrandati 24 meetri laiuse ribana, laiema muldkeha puhul ning jaamade juures suuremas ulatuses.
 
Rööbaste[[Rööbas]]te mahapanekut ja tee ballastimist[[ballast]]imist alustati juunis [[1930]] nii Virtsu kui ka Rapla poolt. Virtsu poolt tööde alustamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja [[raudteeveerem]] (rööpad, liiprid, vedurid[[vedur]]id, vagunid[[vagun]]id jm) saadeti Virtsu mere kaudu. Raudtee pealisehitises kasutati 1926.–1927. aastal [[Teedeministeerium]]i poolt soetatud rööpaid (tüüp nr 16, kaal 19 kg/m), varuteedel ka vanemaid kergemaid rööpaid (tüüp nr 11, kaal 11,16 kg/m). Rööpapaarid ühendati [[23. september|23. septembril]] [[1931]] tee 58. kilomeetril. Rööbaste vahekaugus oli 750 mm.<ref name="raudteed"/>
Metsa ja võsa hakati kogu tee ulatuses raiuma oktoobris 1928. Saadud materjal töötati ümber palkideks, [[liiper|liipriteks]], samuti tarbe- ja küttepuudeks.
 
Raudteele oli rajatud 49 [[sild]]a, 5 [[truup]]i ja 150 ülesõidukohta. Enamik jaamahooneid sai valmis 1930.–1931. aasta jooksul. [[Märjamaa raudteejaam|Märjamaa]]le, [[Vigala raudteejaam|Vigala]]sse, [[Lihula raudteejaam|Lihulasse]] ja [[Virtsu raudteejaam|Virtsusse]] ehitati sama tüüpi [[veetorn]]id, et varustada [[auruvedur]]eid veega. Raudteeametnikele rajati jaamahoonete juurde elamuid järgnevalt: Koiksesse 1, Märjamaale 2, Vigalasse 2, Lihulasse 1 ja Virtsusse 4.<ref name="raudteed"/>
Mullatööd ja sildade rajamine kulgesid plaanipäraselt ja said enamasti valmis 1930. aasta sügisel, välja arvatud Konovere ja Rumba sildade juures, kuhu tuli kõrgete tammide jaoks kaugelt mulda viia.
 
Raudtee ehitustöödest võttis osa 400 kuni 500 töölist. Planeeritud summast läks raudtee ehitamine 7,6% kallimaks, mille tõttu tuli kärpida veerevkoosseisu muretsemiseks ettenähtud vahendeid.<ref name="raudteed">[[Mehis Helme]]. "Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996", [[Tallinn]], [[1996]], lk 149–151. ISBN 9985-60-248-X. </ref>
Kogu mullatööde maht oli hinnanguliselt 613 000 kantmeetrit. Virtsu juures Rame lahel müüriti 500 meetri pikkuselt tammi äärde kokku 13 600 kantmeetri jagu kive. Tammil tehti mullatöid 2900 kantmeetri jagu.
 
Kivid, kruus ja liiv saadi enamasti tööde piirkonnast, Vigala ja Rumba piirkonnas oli raskusi kivide ja korraliku ehitusliiva leidmisega, need veeti kohale kaugemalt.
 
Sillad ning truubid rajati kivimüüritusega, [[betoon]]ist ja [[raudbetoon]]ist kandeosadega.
 
Rööbaste mahapanekut ja tee ballastimist alustati juunis [[1930]] nii Virtsu kui ka Rapla poolt. Virtsu poolt tööde alustamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja raudteeveerem (rööpad, liiprid, vedurid, vagunid jm) saadeti Virtsu mere kaudu. Raudtee pealisehitises kasutati 1926.–1927. aastal [[Teedeministeerium]]i poolt soetatud rööpaid (tüüp nr 16, kaal 19 kg/m), varuteedel ka vanemaid kergemaid rööpaid (tüüp nr 11, kaal 11,16 kg/m). Rööpapaarid ühendati [[23. september|23. septembril]] [[1931]] tee 58. kilomeetril. Rööbaste vahekaugus oli 750 mm.
 
Raudteele oli rajatud 49 [[sild]]a, 5 [[truup]]i ja 150 ülesõidukohta.
 
Enamik jaamahooneid sai valmis 1930.–1931. aasta jooksul. [[Märjamaa raudteejaam|Märjamaa]]le, [[Vigala raudteejaam|Vigala]]sse, [[Lihula raudteejaam|Lihulasse]] ja [[Virtsu raudteejaam|Virtsusse]] ehitati sama tüüpi [[veetorn]]id, et varustada [[auruvedur]]eid veega.
 
Raudteeametnikele rajati jaamahoonete juurde elamuid järgnevalt: Koiksesse 1, Märjamaale 2, Vigalasse 2, Lihulasse 1 ja Virtsusse 4.
 
Raudtee ehitustöödest võttis osa 400...500 töölist.
 
Planeeritud summast läks raudtee ehitamine 7,6% kallimaks, mille tõttu tuli kärpida veerevkoosseisu muretsemiseks ettenähtud vahendeid.
 
==Raudtee kasutamine aastatel 1931–1968==