Oder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
45. rida:
| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 06.01.2011| Keel = inglise}}</ref> Odra viljelemise põhjapiiriks on 70°N [[põhjalaius]]t ning mägedes ([[Himaalaja]] ja [[Andid]]) kasvatatakse otra kohati kuni 4700 m kõrgusel.<ref name="EE"/>
 
Oder kasvab kõige paremini parasniisketel neutraalse reaktsiooniga viljakatel muldadel. Taim talub hästi [[põud]]a ning [[idand]]id taluvad negatiivseid [[õhutemperatuur]]e kuni –7−7° C.<ref name="EE"/>
 
2009. aastal toodeti maailmas kokku 150,27 miljonit tonni otra ja odrapõldude kogupindala oli 54,13 miljonit hektarit. Viimase 40 aastaga pole tootmine eriti palju tõusnud (ligi 27 %) peamiselt [[urbaniseerumine|urbaniseerumise]] ja nisu eelistamise tõttu.
139. rida:
 
== Kasutamine ==
Odrateradest valmistatakse tavaliselt [[tangud|tangusid]], [[kruup]]e ja [[jahu]]. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne [[kohviuba]]de laiemat tarbimist valmistati sageli odrast [[viljakohv]]i. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja [[verivorst]]ide ning [[kama]] valmistamisel. Odrajahu lisatakse ka mitmesuguste pagaritoodete taignatesse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, odrakruupe, linnaseekstrakti, õlut jne. Umbes 75-8075–80 % maailma odratoodangust läheb loomasöödaks (peamiselt sigadele).<ref name="maailm"/>
 
=== Toiteväärtus ja biokeemiline koostis ===
234. rida:
|-
| [[C-vitamiin|C]]
| -
| mg
|-