Balti kubermangud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Balti kubermangud''' ehk Balti provintsid ([[vene keel]]es ''Прибалтийский край'' või ''Остзейский край'') olid [[18. sajand|18.]]–[[20. sajand]]il kuni [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] lagunemiseni [[1917]]. aastal Venemaa provintsid: [[Eestimaa kubermang]], [[Liivimaa kubermang]] ja [[Kuramaa kubermang]] (vahel Liivimaast eraldi ka Saaremaa) ehk ligikaudu praeguse Eesti ja Läti alad ilma [[Latgale]]ta.
==Piirkonna nimetus==
Piirkond kandis erinevate riikides (Venemaal, Saksamaal või kubermangudes elavate baltisakslaste poolt kasutatavid) erinevaid nimetusi:
*Baltisakslased kasutasid nimetust - [[Läänemereprovintsid]];
*Venemaa keisririigi asutused [[Vene Läänemere-kubermangud]], Balti kubermangud, Balti provintsid;
*Saksamaal aga [[Idamereprovintsid]], kuna saksa keeles kasutati Läänemere kohta väljendit [[Idameri]] (''Ostsee'').
== Ajalugu ==
Esialgu sattus [[1721]] Venemaa Keisririigi võimu alla ainult Eesti ja Läti põhjaosa (Riia linn ja [[Vidzeme]]). Ülejäänud tänapäeva Läti ala jagunes ümberkaudsete riikide vahel: [[Latgale]] kuulus Poola ehk [[Rzeczpospolita]] koosseisu, [[Kurzeme]]
[[1772]]. aastal liideti pärast Esimest [[Poola jagamised|Poola jagamist]] Venemaa Keisririigiga Latgale ning [[Kolmas Poola jagamine|kolmandal Poola jagamisel]] [[1795]] Kuramaa hertsogiriik ja [[Piltene]] piirkond.
== Kubermangude iseloomustus ==
| |||