Redaktsioon: 30. detsember 2010, kell 12:31 redigeeri TXiKiBoT (arutelu \| kaastöö) Robotid 162 485 muudatust P robot lisas: ro:Mimosa pudica ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. jaanuar 2011, kell 00:28 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=veebruar\|aasta=2009}} {{~~keeletoimeta}}{{vikinda}}~~Taksonitabel \| nimi = Häbelik mimoos ~~[[Pilt:Mimosa pudica0.jpg\|thumb]]~~ \| värv = #{{taksoboksi värvus\|[[taimed]]}} '''Häbelik mimoos''' (''Mimosa pudica'') on [[liblikõielised\|liblikõieliste]] sugukonda arvatud [[taim]]e[[liik (bioloogia)\|liik]]; [[ravimtaim\|ravim-]] ja [[maitsetaim]]. ▼ \| seisund = \| seisundi_süsteem = \| seisundi_ref = \| pilt = Mimosa pudica0.jpg \| pildi_seletus = \| pildi_laius = 250 px \| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' \| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' \| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' \| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales'' \| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae'' \| perekond = [[Mimoos]] ''Mimosa'' \| liik = '''Häbelik mimoos''' \| binaarne = ''Mimosa pudica'' \| binaarse_autor = [[L.]] \| levikukaart = \| sünonüümid = }} ▲'''Häbelik mimoos''' (''Mimosa pudica'') on [[liblikõielised\|liblikõieliste]] sugukonda ~~arvatud~~[[mimoos]]i perekonda kuuluv [[~~taim~~rohttaim]]e[[liik (bioloogia)\|liik~~]]; [[ravimtaim\|ravim-]] ja [[maitsetaim~~]]. ==Välimus== ~~Taim pärineb Lõuna- ja Kesk-Ameerikast, aga nüüdseks on see troopiline (umb) rohi.~~ Noorte taimede [[vars]] on jäik ja [[püstine vars\|püstine]], muutudes ajaga [[roniv vars\|ronivaks]] või [[roomav vars\|roomavaks]]. [[Vars]] on peenike ja [[harunema\|harunev]]. 1,5 meetri pikkune vars võib olla vähemal või rohkemal määral [[astel\|astlalised]]. Kahelipaaris[[sulgjas leht\|sulgjates]] [[liitleht\|liitlehtes]] on 10–26 ˇ[[leheke]]st. Ka [[leheroots]]ud on astlalised. [[Lehekaenal\|Lehekaenaldest]] puhkevad kahvaturoosadest või punakatest [[õis\|õitest]] koosnevad [[nutt (botaanika)\|nutid]]. Nuti läbimõõt on 8–10 mm. ~~Häbelik mimoos võib olla nii üheaastane kui ka mitmeaastane taim.~~ Mimoosi [[vili]] on [[kaun]]. Tavaliselt on 2–8 kauna kobaras koos, iga kaun 1–2 cm pikk. Mimoosi pruunid seemned on 2,5 mm pikkused ja kaetud tugeva kestaga. Mimoos on nii [[tuultolmleja\|tuul-]] kui [[putuktolmleja]]. ~~Liitlehed murduvad kokku ja vajuvad longu sissepoole kui neid puudutada, avanevad need uuesti minuti jooksul.~~ === ~~Iseloomustus~~Taime liikumine === Mimoosi liitlehtede lehekesed painduvad õhtul kokku ja avanevad taas päikese tõustes. Lehed sulguvad ka puudutuse või temperatuuri alanemise (alla +16°) peale. Peale longu vajumist taastub lehe normaalne seisund maksimaalselt tunni möödudes. Füüsilise ärrituse peale vabanevad taime varres kemikaalid, mis suruvad lehekeste ja leherootsu [[vakuool]]idest [[taimemahl]]a välja, rakurõhk langeb ning rakk kukub kokku. Tulemuseks on lehekeste ja leherootsu "longu vajumine" Sellist liikumist nimetatakse '''[[nüktinastiline liikumine\|nüktinastiliseks liikumiseks]].''' [[Nastiline liikumine]] on omane tervele mimoosi perekonnale. Noortes taimedes on tüvi jäik ja püstine, aga ajaga muutub ronivaks. Tüvi on nõtke ja sale, haruline ja ogaline, kasvab 1.5 m pikkuseks. Lehed on sule kujulised, üks või kaks sule paari ja 10-26 lendlehte ühe sule kohta. Ka leheroots on ogaline. Tüvega surmkahvatu roosa või lilla õis tuleb lehe varrest. Kerakujuline munaja õie läbimõõt on 8-10 mm (peale tolmuka). Lähemal vaatlusel on näha, et pähik kroonleht on ülemisel osal punakas ja tolmukavars on roosa. Vili koosneb kobaratest, 2-8 kauna, iga kaun 1-2 cm pikk. Kookonid murduvad 2-5 lõiguks ja pruunid seemned on 2,5 mm pikkkused. Õied tolmlevad tuule ja putukatega. Pole päris selge, milleks selline kohastumus vajalik on, kuid teadlased oletavad, et see on taime kaitse [[herbivoor]]ide eest. Loomadele võib taime ootamatult kiire liigutus mõjuta hirmutavalt ning nad eelistavad vähem "liikuvaid" taimi. ~~== Taime liikumine ==~~ ==Levila== Häbelik mimoos on hästi tuntud oma kiire liikumise poolest. Õhtul lendlehed murduvad kokku ja terve leht vajub alla. Avanevad taas päikesetõusul. Seda tüüpi liikumist on tähendatud '''nüktinastiline liikumine'''. Lehed sulguvad ka eri stiimulitega, näiteks puudutamine, soojenemine või raputamine. Stiimuleid saab ka üle kanda naaber lehtedele. Seda tüüpi liikumised on tähendatud '''seismonastiline liikumine'''. Liikumine on põhjustatud "kiire strateegiliselt asetsevate rakkude kadu, mis põhjustavad lehtede langemist kohe enne ühte pilku" poolt. See tunnus on üsna ühine ''Mimosaceae'' perekonna ulatuses. Algselt on taim pärit [[Lõuna-Ameerika\|Lõuna-]] ja [[Kesk-Ameerika]]st. == Mimoos invasiivse liigina == ~~== Põllumajanduslik mõju ==~~ Taim on sisse toodud ka teistele mandritele ning [[Tansaania]]s, Lõuna-[[Aasia]]s, Kagu-Aasias, mitmetel [[Vaikne ookean\|Vaikse ookeani]] saartel ning mitmel pool [[Austraalia]]s loetakse teda invasiivseks liigiks. Liik võib olla tülikas [[umbrohi]] troopiliste põllukultuuride kasvatamisel. Harilik mimoos kipub risustama [[mais]]i, [[tomat]]i, [[puuvill]]a, [[banaan]]i, [[sojauba]]de, [[papaia]], [[suhkruroog\|suhkruroo]] ja [[kookospähkel\|kookospähkli]] istandusi. ==Kasutamine== Liik võib olla tülikas umbrohi troopika põllumaade saagile, eriti kui põllud on käsitsi haritud. Kuivad tihnikud võivad olla tuleohtlikud. Mõnedel juhtudel on taim söödaks, kuigi Havail on see saanud mürgiseks kariloomadele. Mõningates riikides kasutatakse harilikku mimoosi loomasöödana, kuid näiteks [[Havai]]l kasvav liik on loomadele mürgine. Külmema kliimaga maades on harilik mimoos populaarne [[toataim]]. ==Välislingid== *[http://www.aialeht.ee/news/aialeht/toataimed/article.php?id=28647929 Kaunis ja huvitav toataim - häbelik mimoos] ~~== Harimine ==~~ ~~Kõige tihemini kasvab see taim aastaringselt, aga madalas tihedas taimestikus. Levib üldiselt seemnetega.~~ [[Kategooria:Liblikõielised]] ~~[[Kategooria:Ravimtaimed]]~~ ~~[[Kategooria:Maitsetaimed]]~~ [[id:Putri malu]]

Häbelik mimoos: erinevus redaktsioonide vahel