Redaktsioon: 23. jaanuar 2011, kell 18:41 redigeeri Magnust (arutelu \| kaastöö) 69 muudatust →‎Kvarts ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. jaanuar 2011, kell 18:50 redigeeri eemalda Magnust (arutelu \| kaastöö) 69 muudatust →‎Kvarts Uuem muudatus →
23. rida: Kõrgsageduslikud kristallid, mis on põhiliselt kasutuses arvutite komponentide hulgas, lõigatakse tavaliselt kolmnurkse plaadi kujuliseks, madalasageduslikud, kasutuses digitaalsetes kellades, lõigatakse helihargi kujuliseks. Seadetes, kus ei ole tarvilik täpne ajastus, kasutatakse madalahinnalisi [[keraamiline resonaator\|keraamilisi resonaatoreid]] kvarts kristallide asemel. Kvarts kristalli toime ostsillaatoris põhineb piesoelektrilisel effektil: kui töödeldud ~~kristalli~~kristall ~~mõjutada~~elektroodide ~~pinge~~abil ~~all oleva elektroodiga~~pingestada, siis kristall muudab oma kuju elektrivälja mõjupiirkonnas. Kuju muutmine on tingitud sellest, et välise elektrivälja toimel materjalis olevad dipoolid pööravad ennast välja suunas ja seetõttu dipooldomeenide kuju muutub. Kui väli eemaldada, siis kvarts muutub tagasi oma endisesse olekusse ning selle protsessi käigus tekitab kristall enda ümber ise elektrivälja, millest on võimalik pinget genereerida. Põhimõtteliselt käitub kvarts kristall nagu vooluring, mis on ehitatud [[induktor]]ist, [[kondensaator]]ist ja [[takisti]]st, töötades seejuures kindlal resonantssagedusel. Kvartsi eeliseks on ka fakt, et tema elastsuskonstantid ja mõõtmed suhtuvad temperatuuri muutumisse sellisel viisil, et sageduse sõltuvus temperatuurist võib olla väga väike. Täpsemalt sõltub see kristalli lõikenurgast ja võnkumise viisist [[kristallograafia\|kristallograafiliste]] telgede suhtes. Kriitilistes seadmetes, kus on vaja temperatuuri kõikumise mõju viia nulli lähedale, asetatakse ostsillaator konteinerisse, milles hoitakse püsivat temperatuuri. Samuti kasutatakse ka põrutusi pehmendavaid kaitseid, et vältida häireid väliste mehaaniliste vibratsioonide poolt.

Kristallostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel