Paide piiramine (1558): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Disambiguated: MäoMäo (Paide) using Dab solver
21. rida:
==Eellugu==
 
[[1558]]. aastal tungis Moskva tsaaririigi [[sõjavägi|sõjavägi]] [[Liivimaa]]le ja vallutas mitu linnust. Nii mõnegi neist jätsid orduhärrad venelaste hirmus maha.<ref name="Russow"/> [[18. juuli]]l alistus [[Tartu]]. [[19. juuli]]l jõudis [[Paide]]sse hulk Tartust lahkunud inimesi, kes olid teel [[Tallinn]]asse. Nad rääkisid, et Moskva vägi on tugev ja ilmselt ründab lähiajal Paidet. [[Järva foogt]] [[Bernd von Smerten]] pidas nõu linnuseülema ja sõjasulaste ülematega ning otsustas, et Paide ordulinnust ei saa tõhusalt kaitsta.
 
Smerten lahkus viie [[teener|teenri]] ja kolme [[falkon]]iga [[Pärnu]]sse. Tema lahkumise järel rüüstasid sõjasulased linnuse ning võtsid saagiks [[poolarkebuus]]e, [[hellebard]]e, [[pikkpiik]]e, [[tina]], [[pekk]]i, [[liha]] jne. ning lahkusid Tallinnasse.<ref name="Renner"/>
31. rida:
[[8. august]]il tulid 8000 venelast, [[Аleksei Basmanov]]i juhtimisel linnuse alla ja nõudsid korduvalt linnuse alistumist nii [[vene keel|vene]] kui [[saksa keel]]es, kirjalikult ja suuliselt. Järva foogtile lubasid nad tema eluajaks anda [[Albu mõis]]a. Foogt keeldus siiski alistumast<ref name="Renner"/>.
 
Seejärel tulid venelased [[Mäo mõis]]ast üle [[tamm (ehitis)|tammi]], mispeale linnuse kaitsjad tulistasid neid tornist ja tapsid neid hulga. Langenute täpset arvu ei saadud teada, sest venelased põletasid oma surnud Paide lähedal ''Froidenberg''i mäel ja [[Mäo (Paide)|Mäo]]s.<ref name="Renner"/>
 
Kui venelaste pihta tulistama hakati, hargnesid nad ja ründasid linna erinevatest külgedest. Osa läks läbi soode ja rabade [[Mündi mõis]]a kaudu linna, teised aga otse üle Lühikese silla. Venelasi juhtis linna Paidest pärit poiss Hans Bare, kes hiljem selle eest rattale tõmmati. Moskva väed süütasid linna põlema<ref name="Renner"/>.