Aadel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aadel''' ehk '''aadlikud''' oli Euroopa keskaegses ühiskonnas {{kas|pärilik}} eesõigustatud [[seisus]], mis oli alguse saanud valitseja ja vasalli vahelisest maaomandit ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest.

[[Aadliseisus]]e moodustumise aluseks oli [[isikuseoseriik|isikuseoseriiklikus]] ühiskonnamudelis kehtinud vasalliisanda[[senjöör]]i ja vasalli vahelised maaomandi ja sõjaliste või muudest teenete vahelistest suhtest tekikinudtekkinud sõltuvusvahekord. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus sai alguse [[feodalism|feodaalajal]], valitsejasenjöör poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest vasalliisandalesenjöörile osutatavatest sõjalistest või muudest teenetest. AadliseisusesVassalidel olevadoli isikudkohus: olidkaitsta vabadoma mehedsejööri valdusi rünnakute vastu, kedaosta sidusidta omavahelisedvälja vasalliteedisidemedvangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistrel ja kohtupidamisel jne. AadelSenjöör jaotusei kaheksvõinud suuremaksseada osaksalluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest on ka väljend: "[[kõrgaadel]]Minu javasalli [[alamaadelvasall ei ole minu vasall]]". Sellined mitmeastmelised vasallisuhted oli kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses olevad isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed.

Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: [[kõrgaadel]] ja [[alamaadel]].
*Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: [[hertsog]]id, [[parun]]id ja [[krahv]]id, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused- [[hertsogkond|hertsogkonnad]] jne.