Aadel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Aadel''' ehk '''aadlikud''' oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud [[seisus]], mis oli alguse saanud
[[Aadliseisus]]e moodustumise aluseks oli [[isikuseoseriik|isikuseoseriiklikus]] ühiskonnamudelis kehtinud vasalliisanda ja vasalli vahelised maaomandi ja sõjaliste või muudest teenete vahelistest suhtest tekikinud sõltuvusvahekord. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus sai alguse [[feodalism|feodaalajal]], valitseja poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest vasalliisandale osutatavatest sõjalistest või muudest teenetest. Aadliseisuses
Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: [[hertsog]]id, [[parun]]id ja [[krahv]]id, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused- [[hertsogkond|hertsogkonnad]] jne.
10. rida:
[[Inglismaa]]l nimetati kõrgaadleid ''[[lord]]ideks'' ja alamaadleid ''[[gentry]]deks'', [[Hispaania]]s ''[[grand]]id'' ja ''[[hidalgo]]d'', [[Saksamaa]]l ''[[Herr]]id'' ja ''[[Ritter]]id'', [[Prantsusmaa]]l ''baronid'' ja ''[[chevolier]]id''.
Alates hiliskeskajast hakkasid isikuseoseriikliku valitsemiskorra asemele tekkima territoriaalsele printsiibile rajanevad [[seisuslik territoriaalriik|seisuslikud territoriaalriigid]], mis erines kindlapiirilise territooriumi, rahva, kes elab sellel territooriumil, ja riigivõimu olemasoluga, mis pretendeeris kogu sellel territooriumil toimuva reguleerimisele, kuid siiski jagunes riigivõim valitseja ja [[territoriaalseisus]]te vahel.
==Eestimaa aadel ==
| |||