Reformatsioon Liivimaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
Kõige esimesi märke reformatsioonist võib täheldada [[Riia]]s. Juba [[1521]]. aastal saabus sinna esimene protestantlik jutlustaja [[Andreas Knopken]] (ka Knöpken)<ref>{{cite book |title=View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century. |last=Tooke |first=William |authorlink=William Tooke|coauthors= |year=1799 |publisher=T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett|location= |isbn= |pages= lk. 520 |url=http://books.google.com/books?id=wBIbAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA520,M1}}</ref>, kes saavutas peagi rae toetuse. [[1522]]. aastal lisandus [[Silvester Tegetmeyer]], kes veelgi innukamalt uut usku kuulutama asus. Sama aasta sügisel lubas raad ka ametlikult uue usu kuulutamise, eriti innukalt tegutses uue usu edendamisel [[linnasekretär]] [[Johann Lohmüller]].
[[1524]]. aastaks oli Riia linn ametlikult protestantliku (ehk uue) usutunnistuse omaks võtnud. Samal ajal võitis reformatsioon kiiresti pinda ka teistes suuremates Liivimaa linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Liivimaal teostus reformatsiooni alguses linnareformatsioon (linna raad), mis tõi kaasa linnade iseseisvumise ja kiriku võimu alt vabanemise. Reformatsioon sekulariseeris kiriku varad, nii et valitsejad ja linna raad said neid vabalt kasutada.
[[Tallinn]] otsustas uut usutunnistust vanale eelistada [[1525]]. aasta alguses, ehkki ametlikult võeti luterlik usutunnistus vastu alles [[1530. aastad|1530. aastatel]], pärast seda, kui ka [[Lübeck]] oli katoliiklusest protestantluse kasuks loobunud.<ref>Sellest ka ühes Kala artiklis. Samuti Albrecht VII raamatus.</ref>
| |||